12. mai 1996
Jaga lugu:

Dvigatel loodab tasuda 15 mln krooni

Läinud aasta detsembris Dvigateli vastu pankrotiavalduse esitanud DTE Metallitööd esindavad lisaks oma nõudele veel ka Rootsi firma Nordic Metal Works AB ja Taani firma DT Metal Works nõudeid. Vandeadvokaadi abi Sanjay Jaanus Mody sõnul tugineb kogu nõudepakett 19. juulil 1994 Dvigateliga sõlmitud lepingule, milles on sätestatud DTE Metallitööde nn inspektoriroll tellimuste täitmise kontrollimiseks. 16 miljoni kroonise nõude põhiosa moodustavad saamata jäänud tulu ja viivised, reaalset ettemaksu täitmata jäänud tellimuse eest sai Dvigatel 1,8 mln krooni. Ringkonnakohtu otsusega on võlanõude tagamise abinõuna pandud Dvigateli tootmishoonete suhtes võõrandamiskeeld.

Dvigateli esindaja vandeadvokaadi abi Helmut Pikmets toonitas oma vastulauses korduvalt, et DTE Metallitööde pankrotiavaldus ei ole millegagi põhjendatud. Pikmetsa väitel ei ole DTE Metallitööde ASi puhul tegemist võlausaldajaga ning viitas sellele, et ka välispartneritelt saadud volitused ei ole korrektsed. Isegi kui need volitused oleksid korrektsed, ei ole niisugune võlanõude loovutamine seaduslik, sest mõlemal lepingu poolel on vastastikku nii kohustusi kui õigusi.

Läinud aasta augustis esitas Dvigatel Tallinna linnakohtusse hagi, milles nõuab DTE Metallitööde ASilt üle 300 000 krooni tasumata jäänud toodangu eest. Tänavu jaanuaris esitas DTE Metallitööd vastuhagi sama summa ulatuses.

Dvigateli juhatuse aseesimees Vladimir Maslov on väitnud, et tegelikult on DTE Metallitööd Dvigatelile võlgu ligi neli miljonit krooni, kuid hagi esitamisel piirduti esialgu väiksema summaga. Juhul kui Dvigatelilt mõistetaks DTE Metallitööde kasuks välja ettemaksuna saadud 1,8 miljonit krooni, jääks DTE Metallitööd tasaarvestuse järgi ikkagi Dvigateli võlgnikuks.

Helmut Pikmets viitas oma vastulauses ka sellele, et ingliskeelsete lepingutekstide tõlkega eesti keelde on kohut eksiteele viidud. Näiteks 10protsendilise vahendustasu õigus (üks osa saamata jäänud tulust) tekib vastavalt lepingule alles pärast selle täitmist. Leping on ju aga täitmata.

Helmut Pikmets andis reedesel eelistungil mitmel korral mõista, et pankrotiavalduse taga on tema meelest need, kes Dvigateli erastamiskonkursil alla jäid. Põhiliselt viitas ta DT Metal Worksi ühele omanikule Finn Ølbyele, kes on ka DTE Metallitööde põniomanik.

Muide, DTE Metallitööde ühe esindaja vannutatud tõlgina kohtuistungil osalev Margit Savitski, kes Krediidiinfo andmeil on DTE Metallitööde asedirektor, asutas läinud aasta mais ASi Oksept, mis osales Dvigateli erastamisel ja mille üks juhtfiguure on Dvigateli endine asedirektor Vladimir Kurot?ka. Viimane väitis mõni nädal tagasi, et Oksept on kaotusest erastamiskonkursil ammu üle saanud ja nemad Dvigateli vastu ei tegutse. Kurot?ka on väitnud ka, et DTE Metallitööde käes pole enam ühtegi Oksepti aktsiat.

Olgu lisatud, et tänavu jaanuaris ostis Dvigatel 50 protsenti Rootsi firma Nordic Metal Works AB aktsiatest, mis näitab samuti, et Nordic Metal Worksi antud volituses DTE Metallitööde ASile tasub kahelda. Kui see volitus oleks õige, siis võib öelda, et Dvigatel on kaudselt ise alustanud pankrotiprotsessi enda vastu.

Dvigateli teise esindaja, vandeadvokaat Aavo Aadli sõnul on uued omanikud peatanud ettevõtte allakäigu. Tänavu esimese kvartali bilansi põhjal Dvigatel kolmel esimesel kuul kahjumit enam ei tootnud. Aasta lõpuks loodetakse saada 2--3 mln kasumit. Dvigateli finantsdirektori Ants Pilvingu kinnitusel loodab ettevõte aasta lõpuks tasuda 15 miljonit võlgu.

Reedesel kohtuistungil läksid lahku ajutise pankrotihalduri Terje Eipre ja Dvigateli esindajate arvamused Dvigateli maksejõulisuse kohta. Eipre arvutuste kohaselt on Dvigatelil vara 92 mln ja võlga 100 mln krooni, seega on saldo negatiivne.

Arvo Aadli ja Ants Pilvingu väitel ületavad aga varad kohustusi 64 mln krooni võrra. Vahe arvutustes tuleneb sellest, et Dvigatel on vahepeal oma põhivara 65 mln kroonilt 170 mln krooni peale ümber hinnanud. Aadli sõnul on ümberhindamise tulemused kinnitanud nii audiitor kui ka aktsionäride koosolek.

Pankrotihaldur Terje Eipre ütles, et ta pole Dvigateli majandusseisu lõplikku analüüsi veel teinud, kuna finantsdokumente aina lisandub. Kohus palus halduril lõplik arvamus esitada 11. juuniks.

Dvigateli finantsdirektor Pilving ja juhatuse aseesimees Maslov kinnitasid kohtule, et nii maksuamet kui ka tolliamet, kellele Dvigatel on võlgu vastavalt 47 ja 8 mln krooni, on andnud nõusoleku ajatada kogu endine võlg. Suurem osa maksuvõlgadest ongi juba ajatatud, mõned võlgadest kuni aastani 2001.

Pilvingu väitel on nii Tallinna Pank kui ka Investeeri-mispank lubanud Dvigatelile anda pangalaenu kohe pärast pankrotiprotsessi lõppu. Vandeadvokaat Aavo Aadli väitis korduvalt, et Dvigatel pole maksejõuetu, vaid ajutistes raskustes likviidsusega. Eelistung jätkub 11. juunil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum