12. mai 1996
Jaga lugu:

Kultuuri mõju rahvusvahelistele ettevõtetele

Kultuuri mõjusid on uuritud küll organisatsiooniteoorias, kuid praktiliselt üldse pole seda puudutatud majandus- ja strateegiaalastes uuringutes. Niisuguse uuringu viisid läbi Jean-Francois Hennart ja Jorma Larimo. Uuringu eesmärk oli leida vastus küsimusele: kas rahvuslik päritolu mõjutab omandipoliitikat investoritel, kes sisenevad välisturule.

Uuringus vaadeldavad investorid olid pärit kahelt maalt -- Soomest ja Jaapanist, nende uus sihtturg oli USA. Seega oli täidetud erineva kultuuridistantsi nõue, kuivõrd Soome kultuuritaust on ju tunduvalt lähedasem USA-le kui Jaapanil. Seda on selgelt näha, kui hinnata individualismi, ebakindluse vältimist, võimudistantsi ja maskuliinsust Kogut ja Singhi valemi järgi -- Soome ja USA vahel on seda distantsi iseloomustav koefitsient 0,83, Jaapani ja USA vahel aga 2,58 (kultuuriliselt lähedaseks loetakse maid, mille puhul erinevuse koefitsient on ühest väiksem).

Faktorid, mille esinemise puhul loetakse ühisettevõtte vormi eelistatuks, on järgmised: suur kultuuridistants (tundmatud väärtushinnangud, tavad, käitumine, raskused tööjõu juhtimisel); kogemuse puudumine uuel turul; uus, tundmatu tegevusala; kõrge arenduskulutuste (R&D) osakaal; emaettevõtte väike käive; kiiresti kasvav tööstusharu (turu hõivamise kiirus oluline); tootjate kõrge (kasu ühisettevõtte loomisest oluline) või madal (palju sobivaid koostööpartnereid) kontsentratsioonitase; ressursimahukas tootmine (hõlpsam juurdepääs ressurssidele); omandimäära otsusele ei avalda mõju, kas luuakse uus või omandatakse töötav ettevõte.

Uurimuses analüüsiti tulemust nii summaarselt kui Soomet ja Jaapanit eraldivõetuna. Uuringu tulemused näitavad, et kultuuridistants soosib tõepoolest ühisettevõtte loomist -- Jaapani ettevõtted lõid neid sagedamini kui USA-le kultuuriliselt lähedasemad Soome ettevõtted. Turukogemuse mõju on riike ühiselt vaadeldes väheoluline, kuid suure kogemusega Soome ettevõtted kalduvad eelistama täisomandit. Samuti on ebaolulise mõjuga plaanitavate toodete emafirmas tootmise kogemus ja turu kasv. Kinnitust ei leidnud üldlevinud eeldus, et väikese käibega ettevõtted kalduvad looma ühisettevõtteid, luues sellega vajalike ressursside baasi. Leiti, et tegelikult eelistavad just suurettevõtted ühisfirmade loomist. Põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et suurfirmadel on suuri raskusi oma niigi mitmekülgset tegevust veelgi mitmekesistada ja eelistavad seetõttu ühisfirma loomist.

Jaapanit eraldi vaadeldes ettevõtte suurus omandivormi valimise otsusele mõju ei avalda. Kõrge R&D kulutuste osakaal mõjutab üldiselt looma ühisfirmat, kuid Jaapani puhul on see väheoluline ja Soome puhul nõrgalt oluline. Tootjate kõrge ja madala kontsentratsioonitaseme ja ressursimahuka tootmise mõju omandivormi valimisel leidis üldises plaanis kinnitust. Neis tingimustes eelistatakse ühisettevõtteid, kuigi Soome ettevõtete puhul on see väheoluline. Ühisettevõtte loomine olemasoleva ettevõtte omandamisel on üldiselt väheoluline, kuid Jaapani puhul oluline.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Jaapani firmad eelistavad ühisettevõtete loomist ja uute ettevõtete asutamist, Soome firmad aga täielikult omatavat ettevõtet ja töötavate ettevõtete ülevõtmist. Need ilmingud vastavad hüpoteesile, et turule sisenemise moodust mõjutab kultuuridistants, sest töötava ettevõtte omandamine ja ettevõtte täielik omamine esitavad välisinvestorile märksa kõrgemaid nõudmisi ettevõtte juhtimisel kui ühisettevõtte loomine ja uue ettevõtte asutamine.

Võrreldes Jaapani ja Soome ettevõtteid, on märgatav, et Jaapani ettevõtted kalduvad looma ühisettevõtteid omandamaks juurdepääsu loodusvaradele ja võttes üle töötavat ettevõtet. Soome ettevõtted loovad ühisettevõtte, kui nad loovad uut firmat, kui nad on antud ärialal vähese kogemusega ja suure tõenäosusega ka siis, kui nad soovivad omandada Ameerika oskusteavet.

Jaga lugu:
Hetkel kuum