12 mai 1996

Pääsuke pelgab SASi

Estonian Airi erastamine on jõudnud praegu samasse kriitilisse faasi nagu muistsete kreeka vägilaste lend. Tormijooksu Eesti rahvuslikule õhuuhkusele juhivad Taani lennufirma Maersk Air koos Forekspangaga ja Rootsi, Taani ning Norra ühine lennukomapnii SAS Tallinna Panga sekundeerimisel. Ameeriklaste Baltic International USAd ei saa eriti tõsiseltvõetavaks pretendendiks pidada. Võitlus Estonian Airi pärast käib kahel tasandil.

Esimene tasand on võitlus kahe Skandinaavia firma vahel. Näib, et eestlased võtaksid hetkel Maersk Airi paremini vastu. Seda psühholoogilistel põhjustel. SASi puhul ei pääse eestlased hirmust, et skandinaavlaste õhuhiiglane teeb Estonian Airist lihtsalt oma regionaalkontori.

Eestlased peavad Estonian Airi SASi jaoks väljasuretamist väärivaks konkurendiks. Maersk Air mõjub neutraalsemana. Taanlased kasutaksid pääsutiibu SASi ja Finnairiga konkureerimiseks ja hoiaksid Estonian Airi seetõttu elus.

Eks soojenda eestlaste südameid ka teadmine, et taanlased on valmis hoidma lennus Estonian Airi uhkuse -- uued Boeingud -- ning müüma maha vanad Jakid. Rootslased seevastu suhtuvad Boeingutesse irooniliselt ja ähvardavad seada nende kasutamise sõltuvusse turu nõudlusest. Rootslaste tegevuses on olemas majanduslik loogika. Siiamaani ei ole Estonian Airil õnnestunud Boeinguid reisijatega täita. Lennukite liisimine ja ülalpidamine on aga kallis. SASi mehed kalkuleerivadki, et kui Boeingud oma värvide alla viia, tuleks raha palju kiiremini tagasi.

Skandinaavia lennufirma on jätnud endast mulje kui siseprobleemides vaevlev ettevõte. Uudised lendurite puudusest ja streikidest ei ole ka Eestis tähelepanuta jäänud. Maersk Air on eestlastele seni aga üsna tundmatu ja probleemidevaba tegija.

SASi ja Maersk Airi kõrval on jäänud teenimatult tähelepanuta välismaiste lennukompaniide taha koondunud pangad, kes ongi selle erastamistehingu teine tasand. Erastamisagentuuri nõukogu koosseis tundub olevat praegu soodsam Forekspangale.

Nõukogusse kuulub Mart Opmann, kes enne rahandusministriks saamist oli Raepanga juhatuse liige. Möödunud aasta lõpus liitus Raepank mäletatavasti Forekspangaga. Opmannile sekundeerib lõpphääletusel maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. Läks ta ju maksukogujaks rahandusministeeriumi ridadest.

Ka reformierakondlasest majandusminister ja endine Põhja-Eesti Panga juhatuse esimees Andres Lipstok ning tema parteikaaslane Ignar Fjuk, Virumaa Kommertspanga direktor Ants Leemets ning peaministri nõunik Robert Lepikson on meelestatud rohkem Forekspanga kui Tallinna Panga meelselt. Ülejäänud nõukogu liikmed -- Anne Schmidt Eesti Pangast, Mihkel Pärnoja mõõdukatest, Rein Kask koonderakonnast, Aavo Mölder maaliidust ja Tiit Tammsaar maarahva erakonnast -- kõiguvad kahe vahel. Osadele neist saab kindlasti oluliseks poliitiline eelistus. Näiteks teadmine, et Tallinna Pank oli seotud keskerakonda rahastanud tsentrifondiga.

Raha paneb lõppude lõpuks muidugi asjad paika, ning kui SAS on nõus taanlastest suurema summa välja panema, võivad eestlased ka psühholoogilistest kõhklustest üle saada. Aegade jooksul on tähele pandud, et raha aitab imehästi otsustada sellistes olukordades, kus muidu peaks võrdsete võimaluste vahel otsustama.

Hetkel kuum