15 mai 1996

Hinnaindeks ja kaupade kallinemine

Alustame ühe kauba, näiteks vorsti hinna muutumise kirjeldamisest. Oletame, et praegu on vorsti hind 63 kr/kg ja et kuu aega tagasi oli ta 60 kr/kg. Muutust on võimalik kirjeldada nii absoluut- kui ka suhtarvude abil. Esimesel juhul ütleme, et vorsti hind kasvas kolme krooni võrra.

Suhtarve kasutades saame teada, milline on hinna muutus või hind võrreldes varasema hinnaga. Antud juhul on suhteline juurdekasv 3:60=0,05=5%. Lihtindeks, mis saadakse võrreldes praegust hinda varasemaga, iseloomustab seda, mitmekordselt on vorsti hind muutunud võrreldes varasemaga. Antud juhul on lihtindeksi väärtus 63:60=1,05. Seos kaht tüüpi suhtarvude vahel 1+0,05=1,05 ei ole juhuslik, vaid alati kehtiv.

Mitme järjestikuse perioodi jooksul toimuvate hinnamuutuste kirjeldamiseks indeksitega on kaks võimalust. Esiteks võime iga perioodi (näiteks kuud) iseloomustavat hinda võrrelda talle vahetult eelneva perioodi hinnaga. Selliselt saadavad ahelindeksid katavad nagu üksteise otsa lükitud keti lülid kogu vaadeldava ajavahemiku, iseloomustades selle jooksul toimunud hinna muutusi perioodide kaupa. Teiseks võime iga perioodi iseloomustavat hinda võrrelda hinnaga vaadeldava ajavahemiku algusperioodil. Selliselt saadavad alus- või baasindeksid iseloomustavad seda, mitmekordne on hinna muutus perioodi lõpuks võrreldes vaadeldava ajavahemiku esimese perioodiga.

Põhimõtteliselt on ükskõik, millist kolme tüüpi suhtarvudest kasutada. Kui on teada nende väärtused kõikide perioodide jaoks, siis sisaldub neis kõigis täpselt ühesugune info. Erinevus on selle info esitamise viisis. Nii iseloomustab näiteks kolmanda perioodi ahelindeks hinnamuutust ainult selle perioodi jooksul. Kolmandale perioodile vastav baasindeks aga iseloomustab esimese, teise ja kolmanda perioodi jooksul toimunud summaarset hinnamuutust.

Vaatamata kasutatud sõnale «summaarne», ei ole indekseid mõtet liita. Perioodile vastav baasindeks võrdub selle ja varasemate perioodide ahelindeksite korrutisega. Siit tulenevalt tuleb pikema ajavahemiku osaperioodide keskmiste hinnamuutuste leidmisel kasutada mitte ahelindeksite aritmeetilist, vaid geomeetrilist keskmist.

Ühe kilogrammi vorsti hinna ja ühe saapapaari hinna summeerimine on küll matemaatiliselt võimalik, kuid majanduslikult mõttetu. Teisiti on lugu vorsti ja saapapaari maksumusega. Turu kui terviku hindade muutumise iseloomustamisel ühe näitarvuga ongi probleemiks see, et hindu ei ole otseselt võimalik summeerida.

Turgu tervikuna iseloomustades tuleb arvestada, et lisaks hindadele muutuvad ka erinevate kaupade tarbitavad kogused. Et vabaneda koguste muutuste mõjust saadavale näitarvule, võrreldakse omavahel ühesuguste kaubakogumite maksumusi erinevate perioodide hindades.

Jagades varasemal perioodil tarbitud kaubakogumi maksumuse praegustes hindades sama kaubakogumi maksumusega selle varasema perioodi hindades, saame Laspeyresi hinnaindeksi. Just selliselt leitaksegi tarbijahinnaindeks. Täpselt samuti nagu lihtindeksite puhul, võime me võrrelda kas vahetult üksteisele järgnevaid perioode või igat perioodi mingi meie või statistikaameti poolt valitud vaadeldava ajavahemiku algusega, saades vastavalt alus- või ahelindeksid. Seosed nende ja hinnataseme suhtelise juurdekasvu vahel on samasugused kui lihtindeksite puhul.

Hinnaindeksi leidmisel muudame erinevate baasperioodide andmed võrreldavaks, kasutades mingis perioodis tarbitavaid koguseid. Tarbimise struktuur pidevas muutumises ja kunagi baasperioodi valikuga fikseeritud kogused hakkavad aja möödudes üha enam erinema hilisematest tegelikult tarbitud kogustest. Tulemuseks on seda suurem viga hinnaindeksi väärtuses, mida kaugemale ajalukku baasperiood jääb. Teatud ajavahemike tagant tarbimiskorvi struktuuri muutes leitakse hinnaindeksi väärtused.

Hetkel kuum