15. mai 1996
Jaga lugu:

Maanteed vajavad suuri investeeringuid

Ainuüksi sõiduautode arv Eestis on viimase aasta jooksul kasvanud poole miljonini. Kui riik midagi maanteede korralikuks väljaehitamiseks ette ei võta, siis pole kaugel enam see aeg, kus jalgsi või hobusega jõuab sihtpunkti kiiremini ja ohutumalt kohale kui autoga. Vähemalt selline mulje jääb igal autojuhil, kes peab tipptunnil sageli eluga riskides transportima koormat, oma tööjõudu või äriideid Tallinnast Tartusse, ja vastupidi.

Äripäeva arvates on aeg lõpetada tühipaljas kemplemine surnuna sündinud Via Baltica projekti ümber, mis on seni tähendanud ametnikele vaid mõnusat liugulaskmist Brüsseli poolt finantseeritavatel sümpoosionidel ja nendele järgnevat ühist õllelauda lätlaste, leedulaste ja poolakatega. Palju targem tegu oleks ära teha midagi konkreetset ja korralikku. Näiteks ehitada Tallinnast Tartuni ja sealt edasi Pihkvani neljarealine kiirtee.

Esiteks aitaks see tublisti suurendada liiklusohutust, mis omakorda aitaks kokku hoida politsei, päästeteenistuse ja meditsiiniasutuste ressursse ning mis kõige tähtsam, säästa inimesi.

Teiseks rajaks see tee hea ühenduse Venemaa ja Lätiga, mis on eelduseks kaubavedude suurenemisele. Vaatamata poliitilisele ja tollialasele kemplemisele poleks vene ärimeestel arvatavasti midagi selle vastu, kui nad saavad oma kauba Pihkvast otse sadamasse lähetada.

Kolmandaks leiaks lahenduse hulk regionaalpoliitilisi probleeme, tuues Lõuna-Eesti Tallinnale lähemale ja tekitades maakondades hulganisti töökohti, sest taoline maantee soodustab bensiinijaamade, motellide ja kaubandusvõrgu väljaarendamist selle vahetus naabruses.

Kõige selle teostamiseks on kahtlemata vaja palju rohkem raha, kui riik seda täna maanteeametile eraldada suudab. Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on järgmisel aastal rõhk küll Tartu maantee liiklustingimuste parandamisel, kuid selleks on esialgsete lootuste kohaselt võimalik maksimaalselt saada vaid 36 miljonit krooni. Kiirtee väljaehitamiseks oleks esialgu vaja leida vähemalt miljardit krooni.

Selle raha võiks riik laenata näiteks maailmapangalt. Eesti Panga hinnangute kohaselt on Eesti laenukoormus võrreldes teiste üleminekuaja riikidega suhteliselt väike. Laenu tagasimaksmiseks tuleb ühelt poolt kehtestada teemaks autoomanikele ja teiselt poolt kergendada ka riigi rahakotti, kuhu peaks kaudselt tänu normaalsele liiklussoonele lisaraha laekuma.

Juhul kui ei julgeta ette võtta kardinaalseid samme maanteede parandamiseks ja laiendamiseks, ootavad meid peagi ees mustad stsenaariumid, mida laias maailmas juba hulganisti rakendatakse.

Autode arvu piiramiseks tõstetakse kunstlikult kütuse hindu ja piiratakse kasutusaastaid. Singapuris saab juht trahvi, kui juhtub autos üksi sõitma. Mexico Citys sõidavad erinevatel päevadel vaheldumisi paaris ja paaritute numbritega autod. Eestis jäetakse sõiduõigus ilmselt ainult kurbade silmadega Mercedestele, et igaüks saaks mõõta meie hiilgust ja viletsust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum