16. mai 1996
Jaga lugu:

Marlekor vaevleb rahapuuduses

Esimesed märgid tõsisematest probleemidest Marlekoris jõudsid leheveergudele aprillis, kui ettevõtte president Peter Sedin tunnistas, et mööbli tootmine on kuni augustini peatatud. Selleks ajaks loodetakse Sedini sõnul vabaneda ladudesse kogunenud mööblist. Praegu toodetakse Marlekoris vaid vineeri, toole ja üksikuid detaile.

Möödunud nädalal langetas Marlekor oma poes 25% mööblihindu. Teised mööblitootjad pidasid seda selgeks märgiks, et Marlekor januneb käibevahendite järele.

Esmaspäeval teatas Hüvitusfondi tütarfirma HF Arenduse ASi projektijuht Margus Uudam, et pikalt planeeritud Marlekori võlakirjade emissioon jääb ära. Uudami sõnul ei esitanud Marlekor vajalikke andmeid ning kadus potentsiaalsete investorite huvi.

Teisipäeval teatas Marlekori nõukogu esimees Tiit Arge, et võlakirjade emissioon asendub aktsiate avaliku müügiga peatselt avataval Tallinna väärtpaberibörsil. Eile teatas Marlekori nõukogu liige Ülo Pärnits, et avalikku emissiooni siiski ei tule, kuid on tehtud «tõsiseid pakkumusi suure osa aktsiate ostuks». Pärnitsa väitel pole välistatud, et mõni senine aktsionär müüb oma aktsiad ära.

Marlekori finantsosakonna juhataja Dmitri Ilju?in ja nõukogu esimees Tiit Arge ei nõustunud eile Äripäevale midagi kommenteerima. Sarnaselt Pärnitsaga väidavad mõlemad mehed, et Marlekori bilanss ei ole salajane dokument, kuid firma presidendi Peter Sedini nõusolekuta ei saa seda ajakirjanikele näidata. Peter Sedin viibib praegu T?ehhis.

Marlekori auditeeritud bilanss pidi esimese variandi järgi valmima juba 31. märtsil. Mõni nädal hiljem rääkis Sedin, et bilanss jõuab tema töölauale 22. aprilliks. Eile väitis Pärnits, et audiitorfirma Price Waterhouse lubas oma otsuse valmis kirjutada homseks. Price Waterhouse keeldus igasugustest kommentaaridest.

Marlekor on olnud rahahädas oma sünnist saadik. Juba 1993. a septembris, mil erastamisagentuur sõlmis ASiga Marlekor Tallinna vineeri-ja mööblikombinaadi erastamislepingu, tuli tehasega kaasa 37 miljonit krooni võlgu. Ostusumma oli 56 mln krooni, millest 11 mln tasuti oktoobri alguses pankade konsortsiumist laenatud rahaga. Marlekori 10aastane järelmaksuperiood lõpeb 2002. aastal.

Küsimusele, kuidas edeneb Marlekoril järelmaksu tasumine, erastamisagentuur ei vastanud. Küll aga tunnistas üks agentuuri ametnikest, et Marlekor pole seni esitanud taotlust maksta pool ostusummast EVPdega. (See on seda kummalisem, et suure lobby-töö EVPdega tasumise osas tegi ära just Ülo Pärnits -- ÄP.) Taotlust pole ametniku sõnul esitatud põhjusel, et agentuur ei pruugi sellega nõustuda, sest suhted Marlekoriga ei ole täiesti probleemivabad. «Tööhõive ja investeeringute kohustusega on kõik korras,» lisas ametnik. Äripäev saab sellise avalduse põhjal järeldada vaid seda, et Marlekor ei suuda kinni pidada järelmaksugraafikust.

Mitmete puiduärimeeste sõnul on Marlekoril olnud tõsiseid raskusi ka tarnete eest tasumisel. Varakevadel ulatusid mõnedel andmetel Marlekori võlad tarnijate ees paarikümne miljoni kroonini. Maksuametist kinnitati, et Marlekori pidev võlg koos viivisega on ligi 3 miljonit krooni. Krediidiinfo andmetel võlgneb Marlekor Tallinna haigekassale 25. aprilli seisuga koos viivisega kaks ja pool miljonit krooni.

Pärnitsa väitel Marlekoril mingeid erilisi võlgu pole. Ei maksa võlgasid karta, küsimus on, milline on kapitali tootlikkus, kinnitas Pärnits. Marlekori tootmiskasum oli tema kinnitusel eelmisel aastal 42 miljonit krooni.

Eesti suurima mööblitootja olukorda komplitseerib ka rahaline läbipõimumine Eesti suurima kindlustusseltsiga Eesti Aeromet. Viimasele kuulub koos tütarselts Farretiga 67,5% Marlekori aktsiatest. 98% Aerometi aktsiaid kuulub Marlekori presidendile Peter Sedinile.

Kindlustusseaduse kohaselt tuleb kindlustusseltsi investeeringute riski hajutada, mistõttu üle 10% investeeringut mõnda teise aktsiaseltsi saab teha vaid eriloaga.

Aerometi investeeringute portfellist moodustavad üle 95% mööblivabriku Marlekor ning kindlustusseltside Farret ja Kalju aktsiad. Marlekori pankroti korral peab kindlustusinspektsioon algatama Eesti Aerometi sundlikvideerimise või pankroti. Aerometi pankrotiga langevad doominokividena ka Farret ja Kalju.

Väärtpaberiekspertide hinnangul on ülimalt kahtlane, et Marlekor saaks oma rahalist seisu parandada aktsiate avaliku emissiooniga.

EE Investeeringute analüütik Margus Järv ütles, et praegu pole Marlekori vastu mõtet huvi tunda juba üksnes seetõttu, et kui ka mööblivabriku juhid kiirelt tegutseksid, suudaks Marlekor oma aktsiate emissiooni korraldada kõige kiiremini poole aastaga. «Selleks ajaks on turg täiesti muutnud,» märkis Järv. «Arge on Hüvitusfondis töötanud, ta peaks seda teadma,» lisas ta.

Marlekor ei vasta ka Tallinna väärtpaberite põhinimekirja pääsemiseks esitatavatele nõuetele. Näiteks peab firma olema kaks viimast aastat kasumis. Marlekor oli mullu Sedini kinnitusel 1,3 miljoniga kahjumis.

Järve hinnangul pole Marlekor investorite jaoks huvitav seetõttu, et ettevõte pole tegelikku edu saavutanud. «Praegu püütakse ajakirjanduses tehtava lobby'ga ettevõtet käigus hoida,» sõnas Järv. «Ma ei usu, et see ettevõte kedagi huvitab, sest keegi ei tea, mida seal tehakse.»

Hansapanga kapitaliturgude osakonna juhataja Tõnu Pekk ütles, et kuigi Marlekoril on tootmisprobleemid, oleks Marlekori aktsia hästi toimivate tootmisettevõtete aktsiate kõrval huvitav nähtus.

«Tegemist on probleemkompaniiga, seetõttu oleks huvitav probleemidest ülesaamist jälgida,» lausus Tõnu Pekk. «See ei tähenda muidugi, et meil oleks huvi selle kompanii vastu, sest ma ei tea, mis on aktsiate hind ja ma pole näinud ühtegi numbrit.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum