16 mai 1996

Tartu maantee vajab kõige rohkem investeeringuid

Maanteeamet paneb järgmisel aastal remonttööde pearõhu Tartu maanteele, mis sealset liikluskoormust arvestades on Eesti kõige kitsam teelõik. «Tahame saada Jüri ja Vaida vahelisele lõigule 24 mln krooni,» ütles maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. «Lisaks kuus miljonit Vaidast Paide poole kolme kilomeetri pikkuste lisaridade ehituseks, kus saaks möödasõite teha.»

«See peaks aitama ummikuid Tallinna ja Tartu vahel leevendada,» lisas Sõrmus.

Maanteeameti tehnokeskuse direktor Hillar Varik rääkis, et Tartu maanteel tekitab enim probleeme liikluse pidev kasv. Samas pole maantee oma tehnilise olukorra tõttu võimeline enam uusi sõidukeid vastu võtma.

Variku andmetel on viimastel aastatel liiklus Tartu maanteel suurenenud ositi kuni 40 protsenti. «Prognooside kohaselt suureneb koormus järgmisel aastal veel kolmandiku võrra,» lausus ta.

Osaliste, kolme kilomeetri pikkuste teelõikude ehitamine ei ole Variku sõnul mingi lahendus. Ta lisas, et uue kaherealise tee ühe kilomeetri rajamine maksab vähemalt neli miljonit krooni.

Variku sõnul võiks finantsraskuste lahendamiseks teedeehitusel kaasata ka erakapitali. «Ühe lahendusena tuleks kõne alla tasuliste teelõikude kasutuselevõtt,» lausus ta. Variku kinnitusel tasub tasuline tee end ära vähem kui kahekümne aastaga.

Variku sõnul on oluline ehitada Tartu maanteel üle Emajõe uus Kärevere sild. Arvestades, et praegune sild on tiheda liiklusega kohas, võib tema lõplik kõlbmatuks muutumine tekitada Tartusse sõidul probleeme, lausus Varik.

Kärevere silla praegust tehnilist seisundit hinnates ütles Varik selle olevat samas seisundis kui 60% Eesti 850 sillast. Alates esmaspäevast hakkab Kärevere sillal tööle valgusfoor, mis lubab üle silla sõita korraga vaid ühes suunas.

Variku väitel ei tooks praeguse silla rekonstrueerimine oodatud lahendust, vaid lükkaks selle tegemise edasi. Ta ütles, et uue silla rajamine tuleks kasuks ka siis, kui kunagi hakatakse Tartust väljasõitu rekonstrueerima.

Kärevere silla ehitamine läheks Variku sõnul maksma ligi 50 mln krooni. Riho Sõrmus ütles, et järgmiseks aastaks on ehitustöödeks kavandatud kuus miljonit krooni.

«Järgmiseks aastaks taotlesime vastavalt valitsuse heaks kiidetud maanteehoiu arengukavale investeeringuteks 250 mln krooni, aga eelarveprojektis anti meile esimeseks kontrollarvuks vaid 55 miljonit,» rääkis Sõrmus.

«Oleme siiski ministeeriumis kokkuleppele jõudnud, et läheme välja 150mln investeeringu taotlusega, mis sisaldab 60 mln taastusremondiks,» lisas ta.

Lisaks Tartu tee töödele taotleb maanteeamet 9 mln krooni Muhu väina tammi lõpetamiseks, 10,5 mln krooni Pärnu maanteel enne Läti piiri 9 km parandamiseks ja 10 mln krooni Paldiski maanteel tehtavateks töödeks.

Tänavu on maanteeametile riigieelarvest eraldatud investeeringuteks 132 mln krooni, millest suurem osa läheb maailmapanga poolt maanteede taastusremondiks antud laenu Eesti-poolseks osaluseks. 30 mln krooni kulub Purtse silla kapitaalremondiks, Väikese väina tammi konserveerimistöödeks, Audru ümbersõidu ehituseks, Tartu--Viljandi maanteel Sangla soo piirkonnas asuva teelõigu ehituseks ja Piibe maanteel Koeru ja Järva vahelise kruusatee muldkeha ümberehitamiseks.

Hetkel kuum