19 mai 1996

Kaabeltelevisiooniturul valitseb anarhia

Samas ei ole ühegi piraadi suhtes siiani rakendatud tõsiseid sanktsioone, kurdab Tallinna Kaabeltelevisiooni tegevdirektor Margus Üürike, kelle firma loodab luua korra majja kaabeltelevisiooniturul.

Rikastumise saladus on üheaegselt geniaalselt lihtne, keeruline ja kallis. Tuleb vaid matta mõnikümmend miljonit krooni maasse või majakatustele ning ehitada välja ulatuslik kaablivõrk, mille kaudu võib kliendi koju tuua nii kaabeltelevisiooni, telefoni kui ka näiteks andmeside.

Kaabliotsa omav klient maksab aga võrgu omanikule sissehoovava info eest. Äri edukus oleneb klientide arvu suhtest tehtud investeeringutesse -- mida tihedam asustus, seda kiiremalt on võimalik oma raha tagasi teenida. Pärast kaablivõrgu püstitamist jääb omanikul üle seda vaid hooldada ja raha koguda.

Juba mitmendat aastat on Margus Üürikese ja tema tööandjate äriidee jäänud suuresti jutu tasemele. Loodetavasti võtab asi vedu peale Iisraeli kapitali kaasamist, mis pidi firmasse ligi 60 miljonit krooni investeeringuid tooma. Juutidest investorite, suurte telekommunikatsioonihaide Fishman-Monitin-Katz Groupi ja Koor Industries tütarfirmade GlobesCom Ltd ja Telrad Telecom and Electronic Industries Ltd tulekuga soovib Tallinna Kaabeltelevisioon alustada ületallinnalise kaablivõrgu väljaehitamist.

Selleks otstarbeks kavatsetakse laenata 15--20 miljonit dollarit Central European Telecommunication Agency Line'i nimelisest fondist.

Kolme aasta jooksul soovitakse oma võrku ühendada ligi 85 protsenti kõikidest Tallinna kodudest ja alustada võitlust ebaseaduslikult tegusevate kaabeltelevisoonivõrkude likvideerimiseks. Investeeritud raha loodavad tegijad tagasi saada 7--8 aasta jooksul.

Vaatamate suurtele plaanidele on 1993. aastal asutatud Tallinna Kaabeltelevisioonil vara vaid 8 miljoni krooni eest ja tema kaablivõrku on kaasatud vaid 958 abonenti.

Tallinna suurimal, 1991. aastast tegutseval ja piraatkaabeltelevisioonifirmaks kutsutaval STV-l on ametlikult umbes 20 000 abonenti. Kuigi STV mehed oma äri just kullaauguks ei taha nimetada, eelistab näiteks üks firma kolmest omanikust, STV president Vjat?eslav Rabot?jev, sõita tumesinise Lexusega.

STV viitsepresident Raivo Mihkelsoo aga räägib tõsimeeli, et 1995. aastal opereeris kolmele eraisikule kuuluv STV nullkasumiga. Samas ei peaks Mihkelsool olema põhjust rahapuuduse üle kurtmiseks, kõik STV abonendid maksavad kuus 49 krooni, seega aastas kokku ligi 12 miljonit krooni. Sellele lisaks saab STV raha liitumismaksude näol, mis praegu on 495 krooni. Need on ainsad konkreetsed numbrid, mida Mihkelsoo suudab meenutada tema juhitava firma sissetulekute kohta.

Mihkelsoo sõnul on neil väljaminekuidki olnud piisavalt. Erinevatel ajajärkudel on STV juhid väitnud, et nad on investeerinud või kavatsevad oma võrku investeerida 11--22 miljonit krooni. Oma jao võtavad kulud palkadele, praegu pidi Mihkelsoo sõnul STVs töötama üle kuuekümne inimese.

Mihkelsoo tunnistab, et lisaks 20 000 korralikult maksvale abonendile võib neil olla ligi 7000 sellist abonenti, kes on ennast salamahti STV võrku ühendanud. Ainus, mida STV ette võtta saab, on katkestada abonendimaksu mittemaksjate ühendus, räägib ta.

Eesti suurima kaabeltelevisioonivõrgu oponendid ei ole aga STVst sugugi nii heal arvamusel kui firma ise. STV süüdistajate sõnul ei pea firma lugu ei autoriõiguste kaitsest, ei majaomanikest ega kehtivatest tehnilistest normidest, ning nende äri on rentaabel ainult seetõttu, et ei täideta seadusi.

Kalev Rattus, autorite ühingu tegevdirektor, räägib, et STV, nii nagu suurem osa teisigi 22st Tallinnas tegutsevast kaabeltelevisioonifirmast, näitavad ilma autorite käest luba küsimata nende toodangut. Rattuse jutu kohaselt maksab STV autoritasu vaid osade telekanalite eest.

«STV juht Rabot?jev vastab aga, särki rinna eest lõhki kiskudes, kõikidele sellistele süüdistustele, et tema on see kõige õigem mees,» lisab ta.

Ma olen väsinud täitevvõimu esindavale majanduspolitseile selgeks tegemast, et kaabeltelevisioonifirmad eksivad Berni konventsiooni vastu pidevalt, kui nad autorite käest luba küsimata nende loomingut oma kaabeltelevisioonivõrgus näitavad, ohkab autorite õiguste nimel mitme meelelahutusäris osalejaga kohut käiv Rattus väsinult.

Eestis kehtivate seaduste kohaselt saaks Rattuse kvalifitseeritud rikkumiste eest määrata kuni kolm aastat vabadusekaotust.

Tallinna kriminaalpolitsei majanduskuritegudegrupi inspektor Vladimir Kusnetsov märgib aga, et ta ei ole üldsegi kindel, kas STV ja samuti paljud teised kaabeltelevisioonifirmad üldse seadust rikuvad.

Ta toob oma väite tõestuseks STV, mille võrgus levib lisaks taevakanalitele ja siinsetele telekanalitele ka programm V pluss, mille saatepäevad koosnevad tavaliselt erinevatest seriaalidest, reklaamist ja filmidest, millest mõned on veel nii uued, et isegi USAs ei ole need kinoekraanidele jõudnud. Kusnetsovi sõnul ei edasta seda programmi aga mitte STV, vaid viimaselt ühte kanalit rentiv firma Step.

Seega ei ole STV seadust rikkunud ning Rattuse väited on alusetud, lõpetab Kusnetsov veendunult. Teda ilmselt ei huvita, et STV ja Stepi omanikering kipub kattuma.

Teine süüdistus, mida suur osa kaabeltelevisioonifirmasid piraatidele esitab, on see, et nad eiravad oma kaableid paigaldades kõiki seadusi. Esiteks peaksid nad kaablipaigaldamiseks luba küsima majaomanike käest.

Lasnamäe linnaosa valitsuse peainseneri Olev Rei sõnul ei tehta aga seda kuigi sageli, võrgud seatakse üles majaomanikega kooskõlastamata. Samas tunnistab Rei, et mõned suuremad kaabeltelevisioonifirmad on viimasel ajal hakanud siiski selles vallas nendega koostööd tegema.

Elektriside inspektsiooni direktori Jüri Jõema kinnitusel võivad paljude kaabeltelevisioonifirmade võrgud olla eluohtlikudki, kuna kaablid on veetud läbisegi elektrijuhtmetega, tänu millele nad võivad olla voolu all.

Mulle helistavad iga päev nõutud televiisorivaatajad, kelle elumajadesse on firmad ilma loata seadnud üles oma võrgud, mille tulemusel kannatab kollektiivantenniga vastuvõetav telepilt, kirjeldab Jõema veel ühte vastuolu kaablifirmade, majaelanike ning elektriinspektsiooni vahel.

Majasiseste kollektiivantennide kasutamine kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks tuleb firmadele odavam kui antenne ise püsti panna.

Asja võlu nii kaabeltelevisioonifirmadele kui ka klientidele on aga selles, et Eestis puudub siiani kaabeltelevisiooniseadus, mis peaks reguleerima kaabeltelevisiooniturgu. Seadus on juba mitmendat kuud teede- ja sideministeeriumis ettevalmistamisel.

Kaabeltelevisiooniseaduse ettevalmistamise juures konsultandina osaleva Tallinna Kaabeltelevisiooni endise direktori Edvard Saarna sõnul püüavad koostajad seadust valmis saada hiljemalt sügiseks. «Me pingutame kõigest väest, et sellest jamast üle saada,» märgib Saarna.

Seni aga meenutab Tallinna kaabeltelevisiooniturg endiselt Kadaka täikat, kus pakutava valik äärmiselt lai.

Hetkel kuum