21 mai 1996

Seakasvatajad seisavad lõhkise küna ees

Eesti talupidajate, põllumeeste ning seakasvatajate esindajad on viimase kuu jooksul saatnud valitsusele ning põllumajandusministeeriumile kolm kirja, milles palutakse kiiret sekkumist järjest suurenevasse kaosesse Eesti loomakasvatuses.

Lihaühistu Viru juhatuse esimehe Urmas Lahti sõnul pole valitsus seniajani põllumeestele vastanud.

17. aprillil valitsusele ning riigikogule saadetud kirjas tõdevad mitme põllumajandusorganisatsiooni ja liidu esindajad, et iga kahe nädala jooksul looobuvad Eesti põllumehed 2000 sea ja 100 lüpsilehma kasvatamisest. Oma kirjalikes pöördumistes soovivad maamehed valitsuselt selgitust, millist alternatiivi pakub riik põllumajanduslikule tootmisele Eestis ning kuidas lahendatakse tööhõive küsimus maal.

«Ainuüksi seakasvatajad maksavad täna riigikassasse maksude näol ca 80 miljonit krooni aastas, tootmisharu hääbumisel tuleks aga riigil seakasvatajatele maksta töötu abirahana 6 miljonit krooni,» tõdevad põllumehed oma pöördumises.

Statistikaameti andmetel on sigade arv viieteist kuuga vähenenud 459 800-lt 401 800-le. Samas moodustas Eestisse sisseveetava veiseliha kogus tänavu esimeses kvartalis 39,9% Eestis tarbitud veiseliha kogusest.

1996. aasta esimeses kvartalis sündis Eestis 116 600 põrsast, mis on mullusega võrreldes vaid 77%. Vasikate suhtarv oli 81%.

Lihatootjate-töötlejate andmeil müüakse Eestis 45% liha ning 35% piima otse turul, mistõttu jääb riigil saamata 118,2 miljonit krooni käibemaksu liha ning 124,4 miljonit krooni piima pealt.

Mitmed seakasvatajad on Äripäevale väitnud, et ühe sealiha kilo müümisel jääb tootjatel omahinnast puudu 3--4 krooni.

Eesti lihatööstuste juhid ennustavad, et seakasvatuse hääbumise korral tuleb ka töötlejatel aasta jooksul liha töötlemisest loobuda.

Hetkel kuum