21. mai 1996
Jaga lugu:

Tallinn tahab panna ettevõtted teed ehitama

Tallinna võlakirjade emissioonist laekunud 480 miljoni krooni jaotamise järel selgus, et Tartu maantee läbimurde rajamiseks raha ei jätku. Linnavolikogu jättis projekti prioriteetsete objektide nimistust välja.

Jaak Saarniit kinnitab, et linnavalitsus pole loobunud tegelemast Tartu maantee läbimurde küsimusega. Ta usub, et plaanitud läbimurde vahetusse lähedusse on tekkinud mitmed firmad, kes on projektist huvitatud. Näiteks Stockmanni kaubamaja fassaadi lahendus ja kaubamaja juurde kuuluva parkimismaja ehitus eeldavad Tartu maantee läbimurret, räägib Saarniit.

«Ühispanga uus hoone, ametiühingute maja ärikeskus -- kõigil on isu seal midagi ehitada,» loetleb Saarniit võimalikke asjast huvitunuid.

Abilinnapea lubab juunis kõik ümberkaudsed ettevõtted kokku kutsuda ja ühiselt mõelda, kuidas viia ellu ligi 40 miljonit krooni maksvat Tartu maantee läbimurde projekti.

Tallinna linnaplaneerimise ameti tehnilise infrastruktuuri osakonna juhataja Reedik Võrno marsib mööda linnavalitsuse käänulisi koridore maa-alusesse keldrisse. Seal asuvast arhiivist leiab ta Stockmanni kaubamaja projekti, millel on kujutatud ka kvartali detailplaneering. Sellelt saab lähemalt uurida ka plaanitavat Tartu maantee läbimurret.

Projekti teostamiseks tuleb lammutada üks kahekordne kivimaja ja teise kivist hoone üks tiib, kus asub praegu Ühispanga kontor. «Lisaks peab kokku lükkama ka mõningad ümberkukkumas olevad puitonnid Pääsukese tänava ääres,» loetleb Võrno jalgu jäävaid vanu ehitisi.

Ühispank plaanib lammutatava hoone asemele ehitada sadakond meetrit Tallinna kaubamaja poole jääva uue kõrghoonest peamaja.

Samas on Ühispanga ehitusnõuniku Jaanus Sula sõnul veel vara rääkida panga osalemisest Tartu maantee läbimurde rajamisel. Tema ütlusel on see kauge ja utoopiline projekt ning Ühispanga osalus sõltub sellest, kuidas teised asjaosalised projekti suhtuvad.

Praegu ei tea Sula arvates Tallinna linnavalitsus isegi, kuidas seda projekti teostada.

«Laseme Stockmannil vaadata, kuidas neil aprillis ja mais kauplemine edeneb,» lausub abilinnapea Jaak Saarniit. «Juunis kutsume nad koos EKE, ametiühingute maja, Ühispanga, SRV Kinnisvara ja teistega, kes toimetavad Astlanda ning Maakri projektide ümber, kokku ning vaatame, kas on võimalik vahendeid koopereerida ja milline võiks olla selle projekti osa linna järgmise aasta eelarves,» lausub Saarniit.

Tema teada on Stockmanni kaubamaja omanikud teinud ettepaneku, et kui nad ostavad oma hoone alla jääva maa välja, suunaks riik saadud vahendid Tartu maantee läbimurde rajamiseks.

Saarniit usub, et Stockmanniga võib arvestada, kuna tema informatsiooni kohaselt on kaubamaja juhtkond otsustanud alustada kaubanduskeskuse kõrvale parkimismaja rajamist juba tänavu. See aga eeldab Tartu maantee läbimurde rajamist vähemalt pooles mahus, on Saarniit kindel.

Stockmanni kaubamaja direktor Juha Oksanen lükkab ümber informatsiooni parkimismaja ehitamise kohta ja kinnitab, et firma ei ilmuta ka suurt huvi kaubanduskeskuse aluse maa väljaostmiseks. Oksaneni arvates piisab Stockmannil juba olemasolevast 60aastasest rendilepingust linnaga.

Samas ütleb Stockmanni kaubamaja direktor, et tal pole midagi Tartu maantee laiendamisel osalemise vastu.

Tartu maantee läbimurde küsimuse lahendamisest ja projektis osalemisest on huvitatud ka AS EKE, kellel jääb läbimurde piirkonda kaheksa hoonet. EKE peadirektori Rein Tiigi sõnul tuleb aga enne Tartu maantee läbimurde juurde asumist lahendada linnaga mõned probleemid.

Ühe näitena toob ta Stockmanni ja EKE maaeralduste korrastamise. Kummalegi firmale kuuluva maa vahele jäävad kolme meetri laiused kiilud. Need mõttetud ribad tuleb Tiigi arvates ära kaotada.

EKE osalemiseks projektis näeb Tiik kahte võimalust. Esiteks võiks linn investeerida läbimurde ehitusse maa müügist EKE-le laekuvad vahendid.

«Teiseks saab linn läbimurdele ettejäävaid EKE-le kuuluvaid hooneid lammutada ainult vastava kompensatsiooni eest,» räägib Tiik.

Tema kinnitusel on EKE nõus kompensatsioonist loobuma, mis teeb tee-ehituse tunduvalt odavamaks.

«Tartu maantee läbimurdest on räägitud 15 aastat, kuid mitte kordagi nii veenvalt, et oleks olnud mõtet selle küsimusega tõsiselt tegeleda,» lausub Tiik.

«Hea on, et ei tegeletud, kuna 15 aastat tagasi tehtud arvutused poleks täna enam kehtinud,» lisab ta irooniliselt.

Uut büroo- ja kaubanduskeskust rajava ametiühingute maja direktor Ilse Märtsoo ei usu, et ametiühingute poolt Tartu maantee läbimurde ehituseks toetust võib loota.

Ametühingute keskliidu esimees Raivo Paavo tunnistab, et ta kuuleb linnavalitsuse plaanidest esimest korda. «Kindlasti nad arvavad, et uue teega seoses pääsevad kliendid meile paremini ligi,» mõistab ta linnavõimude ideed. «Kuid ametiühingute liikmemaksudest me teedevõrku küll korras hoidma ei hakka.»

Ka ametiühingute maja ärikeskuse projekt on tema sõnade kohaselt niivõrd algses staadiumis, et on raske öelda, milliseid vahendeid sealt hakkab tulema ja kas on võimalik neid investeerida teedeehitusse.

Samas leiab Paavo, et linnavalitsuse ettepanek ümberkaudsete ettevõtete kokkukutsumiseks on huvitav ja kindlasti osaleb selles ka ametiühingute maja.

«Võib-olla tuleb üheskoos mingeid mõtteid,» on Paavo optimistlik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum