21. mai 1996
Jaga lugu:

Teekond praktilise multimeediani

«Multimeediavarustus? No kuulge, see on ju igal viisakal ostetaval arvutil emaplaadi peal! Või vähemalt parematel-kallimatel. Ja on meil seda siis nii väga vaja? Tööajal tuleks ikkagi viisakalt tööd teha...» Niisiis, kopsud veest tühjaks puhutud, võib nüüd ka asja kallale asuda.

Astusin möödunud nädalal sisse ettejuhtuvasse joonlauast-arvutini poodi, ostmaks pliiatsit. Ja mis ma näen -- CD-lugejad peaaegu et antakse ära.

Pole seejuures suurt vahet, kas see on 2- või 4kordse lugemiskiirusega. 6kordne kiirus tähendab muidugi kerget hinnatõusu, olles siiski üllatavalt odav. Seega, CD-lugeja hind on jõudnud suurusjärku, kus minu mälu järgi mõni aasta tagasi oli flopidraiv.

CD-lugejate kõrval oli SoundBlaster AWE 32, mis mõni aasta tagasi tundus kole kallina, aga on seni jäänud vist ainsaks helikaardiks, mida ma endale osta olen plaaninud. Kuna mõned muusikaga seotud sõbrad on mulle praktikas selgitanud, mis vahe on FM-süntesaatoril ja wavetable-süntesaatoril, lisaks näidanud mõnda kivikest ja võrrelnud seda kõrvaloleva rack-mount süntesaatoriga.

Arvatavasti olen ma kergesti mõjutatav, sest ma pole kunagi olnud nõus endale mõnd odavamat helikaarti hankima, kuigi minust suurt muusikut pole nähtavasti loota.

Milleks aga peaksin ma endale multimeediavarustuse hankima, kui ma leian täna niigi oma arvutile piisavalt rakendust kogu ööpäevaks?

Kui vaadata näiteks seda, mida tänases pakkumuses multimeediakomplektina müüakse -- CD-lugeja, helikaart ja 80W aktiivkõlarid -- võib arvata, et sellega oleks äärmiselt hea mürtsu teha. Kui aga vaadata osade kaupa, siis tundub mulle, et ma leiaksin igaühele neist oma arvuti juures rakendust.

Ma pean tunnistama, et minul seni puudub oma arvutis CD-lugeja -- arvatavasti pole piisavalt vaja läinud. Kui mõni aeg tagasi tähendas CD muusikat ja mänge, siis praegu ei ole vist suurt mõtet müüa programme mõnel teisel meedial. Juba väikestes kogustes on CD-tootmine odavam flopitootmisest, lisaks on seda märksa mõnusam kasutada. CD-kirjutajate ja toormeedia hinnad on langenud tasemele, mis lasevad uskuda, et juba aasta pärast võib laisapoolne tarnija pidada lihtsamaks oma flopile mitte mahtuv hinnakiri lihtsalt CD-le kõrvetada. Ja endalgi oleks mõnus hetkel tarbetut kraami igaks juhuks alles hoida, kahetsemata seejuures suuresti meedia peale tehtud kulutusi. Viimasel ajal olengi seda teed läinud, tõsi, veel mitte oma CD-R seadmega.

Helikaart? Mänge ma ei mängi ja muusikat ei tee, nii et minu jaoks oleks vist AWE 32 veidi liigne luksus, seda enam, et mulle tundub aktiivselt uksest ja aknast sisse tungiv pseudomultimeedia, kus niigi arusaadavale pildile igaks juhuks ka jutt peale loetakse, veidi üle pingutatuna. Aga samas meeldiks mulle mõte, et ma saaksin oma arvutit kasvõi majasisese telefonina kasutada, ja mulle meeldiks talle esimesel võimalusel ka videotelefoni funktsioon lisada. Ja veel meeldiks mõnikord, kui mul on kiire laeva või lennuki peale, lugeda jooksu pealt ette mõned juhtnöörid ja kirjeldada ära minust maha jääv kaos -- seda ei jõuaks arvutisse toksida, ja jutu kiire mahavuristamine jätaks mahajääjad kindlasti piisavasse segadusse.

Ja kui sügavamalt järgi mõelda, meeldiks mulle kohati ka see pseudomultimeedia kujul saabuv reklaam.

Tunduvalt parem on kuulata-vaadata salvestist, kui suhelda reaalselt eksisteeriva müügimehega, kes juhul, kui ta ei ole just Ida-Euroopa müügipealik või tehase omanik, on enam-vähem sama motiveeriv kui kurtide kokkutuleku raadioreklaam ja müügimeest ei saa ega tohi välja lülitada.

Helist veel natuke. Nimelt kirjutan ma selle jutu lõppu ühe võõra Maci peal kõige lihtsama tekstieditoriga -- Simpletext'iga. Ja sellel programmil on menüüde reas koos File, Edit, Font jne menüüdega ka Sound, kust on võimalik valida Record, Play, Erase ning SpeakAll ja StopSpeaking. Kuna see Mac leiab kasutamist reprotöös, siis loomulikult on selline tilu-lilu ära koristatud, tähelepanu väärib aga see, et nendel masinatel on heli samavõrd normaalne nagu PC-kasutajale Copy ja Paste.

Jaga lugu:
Hetkel kuum