22. mai 1996
Jaga lugu:

Eesti vaidleb WTOga kaitsetollide piirmäärade üle

Eesti delegatsioon ootab praegu valitsuse seisukohta, millele tuginedes saab jätkata kompromissi otsimist. Suurimad lahkarvamused on Eestil tekkinud USA ja Kanadaga.

Kui kokkulepe saavuta-takse järgmises läbirääkimisvoorus, mis praeguse kava kohaselt peetakse juulis, siis võib Eesti saada WTO liikmeks veel tänavu detsembris.

Eesti delegatsiooni juhi, välisministeeriumi asekantsleri Priit Kolbre sõnul tuleb Eestis läbi arutada, mida oma läbirääkimispartneritele pakkuda ja millised teise poole nõudmised on Eestile vastuvõetavad.

Delegatsiooni liige, põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup ütles, et Eesti taotleb endale sama kõrgeid tollilagesid, nagu need on WTO liikmeil. Osa liikmesriike soovib aga, et Eesti kehtestatavad tollilaed oleksid võimalikult madalad.

Oopkaup rääkis, et põllumajandusministeerium on seni oma positsioonidest võrdlemisi jäigalt kinni hoidnud, kuid lähiajal tuleb teha lõplik otsus. «Kui Eesti muudab oma põhimõtteid ja otsustab survele järgi anda, siis peaks see olema poliitiline otsus ja seda ei saa teha üks ministeerium,» lisas ta.

Tollilagede kehtestamine tähendab seda, et edaspidi ei tohi Eesti kehtestada neist piirmääradest kõrgemaid kaitsetolle. Samas ei too tollilagede määramine tingimata kaasa konkreetsete kaitsetollide kehtestamist.

Eesti taotletavad tollilaed ületavad ligi kümme korda tegelikud määrad, mida Eesti peaks Oopkaubi sõnul kehtestama.

Oopkaup rääkis, et Eesti peab tollilagede kehtestamisel arvestama meid ümbritseva keskkonnaga. Kui meie naabrid on kehtestanud tollilaed, siis peame endale jätma sarnase võimaluse, rääkis Oopkaup.

«See, et Eestile üritatakse peale suruda madalamaid tollilagesid, on minu arvates ebaõiglane ja tähendaks piltlikult öeldes, et me loobume raskerelvastusest hernepüssi kasuks,» lausus Oopkaup.

Eestis on viimasel ajal palju räägitud oma turu ja kohaliku põllumajandustootja kaitsmisest importtollide abil. Kui suured need tollid peaksid olema ja kui palju võivad kaitsetollide tõttu tõusta toidukaupade hinnad, selle kohta põllumajandusministeeriumil kindlat seisukohta ei ole.

«Minu teada ei ole veel konkreetseid tollimakse kuskil välja pakutud, aga praegu piisaks Eesti põllumajandusele, kui kehtestataks 20--30% tollid,» lausus Oopkaup. Ta lisas, et seni tehtud arvestuste kohaselt ei tohiks 10--15% suurune tollimäär tõsta siseturu hinda üle 5%.

Oopkaup ütles, et Eestis on põllumajandustoodete hind veel madalam maailmaturu hinnast, kuid see suhe muutub varsti vastupidiseks. Et jätta tegevusruum kohalikele ettevõtjatele, peab Eesti hakkama oma turgu kaitsma, väitis ta.

Kahe miljoni krooni suuruse aastakäibega Peetri talu peremees Ants Pihlakas kinnitas, et tema huvides oleks, kui riik kehtestaks kaitsetollid nende toiduainete kohta, mida Eestis toodetakse. «Me oleme kaotanud juba väga palju turgu, toonud sisse igasugust rämpsu, enda põllud on aga söötis,» tõdes ta.

Rahvusvahelise valuutafondi esindaja Eestis Basil Zavoico oli seisukohal, et kaitsetollide kehtestamine on halb mõte ega aita talumehi.

Zavoico sõnul aeglustaks kaitsetollide tegelik kehtestamine Eesti liitumist WTO ja ELiga ning tekitaks Eestile hulga probleeme, lahendamata samal ajal raskusi põllumajanduses, rääkis ta.

Eesti on WTOga läbirääkimisi pidanud 1994. a saadik. WTO liige olles saab Eesti abi kaubanduspartneritega tekkivate konfliktide lahendamisel. Venemaa WTOga liitudes kaovad ära Eestile kehtestatud topelttollid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum