23. mai 1996
Jaga lugu:

Seaduste eesmärk on reguleerida töösuhteid

Kommentaar artiklile «Kas muuta tööseadustikku tööandjale soodsamaks?» 17. mai Äripäevas ja artiklile «Tööseadused soosivad töötajat» 16. mai Äripäevas.

Kõigepealt, teeme endale selgeks, mis on tööseaduse eesmärk. Selleks on vajadus reguleerida töösuhteid tagamaks nende stabiilsus, korralikud töötingimused, elementaarne nõrgema poole kaitse, puhkus ja palk olenevalt töö tulemuslikkusest.

Siit tulenevalt tuleks tootmise tõhustamine küll ikka põhiliselt teiste seaduste täiendamisega tagada.

Kui muuta seadust tööandjale soodsamaks, kas tagab see tööseaduse eesmärgipärasuse? Kas seaduse soodsamaks tegemine hüvituste kärpimise abil on eesmärk omaette?

On tõsi, et tööseadused sätestavad rohkem tööandjate kohustusi töötajate ees kui vastupidi. Tööseaduste selline olemus tuleneb aga töösuhte poolte majanduslikust ebavõrdsusest.

Nii et kuhupoole on seadus kaldu, ei olene suuresti seaduse tegijate ringist, tööseaduse tasakaaluks ongi garantiide andmine sellele, kellel neid majanduslikult ei ole. Teatud tagatised tuleb riiklikult sätestada, sest seaduse jõuta töötajad küll tööandjale kuidagi vastu ei saa. Kollektiivlepingutega hõlmatuse madal tase Eestis seda riikliku regulatsioonita teha ei võimalda.

Kui rääkida kehtiva tööseaduse koostanutest, siis oli see ring lai ja ametiühingud ei olnud sugugi peamised seadusekoostajad.

Mis puutub tööseaduste muutmise vajadusse, siis on küll viimane aeg nende kaasajastamisega algust teha. Tööseadused on siiani olnud kõige vähem muudetud seadused.

Miks asi siiani on veninud ja osas küsimustes edasi venib? See tuleneb riigi poliitikast ja valitsuse valitud prioriteetidest. Sotsiaalministeeriumis, kus tööõigusega tegeldakse, polnud pikka aega tööosakondagi (loodi sel talvel). Häid tööõigusspetsialiste on meil käputäis. Nendest mõne, eriti TÜ tööõiguse professori Inge Orro entusiasm on viinud lõpuks tööseadustiku koostamiseni, materiaalse vastutuse seaduse koostamiseks aga jõudu tõenäoliselt enam ei jätku.

Kes tegelevad Eestis töösuhete ideoloogia väljatöötamise ja kujundamisega, kuhu me neid üldse oma seadustega suunata tahame? Kelle mure see on?

Materiaalse vastutuse seadus praegusel kujul on naeruväärne. Aga kuidas saab tööandja kätte talle tekitatud kahju, kui rikutud kallist seadet peab hüvitama heal juhul 3000kroonise palgaga töötaja või kui suure puudujäägi tekitaja varsti pärast kohtuotsust töölt lahkub ja niipea uut tööd ei leia.

Paljudes riikides on küsimus reguleeritud kindlustuse põhimõttel. Meil selline lahendus vist esialgu mõeldav pole, tuleks leida aga mingi vahevariant või piirduda sellega, et lisaks teistele muutustele tõsta vastutuse määra.

See pole aga muidugi probleemi täielik lahendamine. Teema hõlmab lisaks töötaja vastutusele tööandja ees ka vastutust juhtudel, kui tööandja töötajale materiaalse kahju tekitas või kui töötaja teisele töötajale materiaalset kahju tekitas.

Mis puutub aga 16. mai 1996. aasta artiklis «Tööseadused soosivad töötajat» (Äripäev) avaldatud tööandjate ettepanekutesse, siis mina nimetaksin neid sisult töötajate garantiide kärpimiseks, mitte seaduseparandusteks. Ja ütlemegi siis ausalt, et meid ei huvita seaduste kvaliteet, vaid see, et elementaarsedki tagatised töötajatelt ära võtta.

Mis on vallandamisest etteteatamise ja vallandustasu maksmise mõte?

Selle mõte on tööjõu kvaliteedi säilitamine läbi töösuhte stabiilsuse, mis on üks tööõiguse printsiipe, mille eest vastutab riik ja mis tagatakse riigi seadustega. Peamiselt palgast elaval töötajal peab olema võimalus enne vallandamist sellest teada, et tööd otsida ja uue koha leidmiseni ka hüvitisest ära elada ja mitte alla käia. Tööandja, kes ei taha maksta hüvitist kolme kuu eest, ei taha seda ka kahe kuu ulatuses teha. Selge, et kompensatsioonid ei saa olla üle jõu käivad, kuid mõtte puhul, et mis me ikka sätestame, see ju raske täita, kaotab seadus ja riigi sunniaparaat üldse mõtte.

Kuigi erinevatel gruppidel on erinevad huvid, on minu arust terve mõistuse olemasolu korral kvaliteetse seaduse tegemine igati võimalik. Milline on aga mõistlik tasakaal, seda tuleb analüüsida, nii hästi või halvasti kui me seda suudame.

Jaga lugu:
Hetkel kuum