26. mai 1996
Jaga lugu:

Praamipiletitest ja Euroopa Liidust

Nii Hiiumaa kui Saaremaa on viimastel aastatel aktiivselt laiendanud oma rahvusvahelist suhtlemist. Meie saared võtavad osa mitmesuguste koostöövõrkude tegevusest, seda nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil.

Seetõttu on siitmailt tore vaadata, kuidas vahetevahel kasutatakse Euroopa lipuga vehkimist selleks, et lihtsameelseid oma õigsuses veenda. Nii on näiteks üritanud teha ka teede- ja sideministeeriumi kantsler Soonike, nagu selgub 16. mai Äripäeva artiklist «Vanad praamid nõudsid piletihinna tõusu».

Selles artiklis oli juttu 2,5kordsest praamipileti hinna tõusust meie saarte ja mandri vahel. Soonike olevat väitnud: «Kui me tahame olla eurooplased, ei saa me teha erinevaid piletihindu kohalikele inimestele ja välismaalastele».

Siinne kirjutis ei ole mõeldud selleks, et tõestada regionaalpoliitika olemasolu Euroopa Liidus, äärealade ja saarte doteerimise põhimõtteid, struktuurifondide olemasolu.

Küllap on geograafist ministri alluvuses olevas teede- ja sideministeeriumis regionaalse lähenemise alused niigi tuntud. Püüan olla positiivne ja näidata vaid seda, kuidas sõitmisel erinevatele Euroopa saartele tehakse vahet kohalike ja mittekohalike vahel.

Gotlandi (Rootsi) praamipiletid on kohalikele inimestele 40% odavamad kui teistele. Hinnaalandust, mida kutsutakse Gotlandsrabatt, saavad ainult saare alalised elanikud. Need, kes käivad Gotlandsrabatt'i alla, saavad lisaks veel 50% hinnaalandust auto üleveol ja kajuti kasutamisel.

Saksa saare Pellwormi elanikud saavad hinnaalandust ainult auto üleveol. Kui keskmise sõiduauto ülevedu maksab turistile 110 marka, siis kohalikule suvel vaid 55 marka, talvel aga 45 marka. Kuna paljud inimesed käivad mandril tööl, loodetakse saada ka reisijapileti allahindlust kohalike jaoks.

Sõites väikesele Prantsuse saarele Ouessant, ei ole aga kohalikel hinnaalandust auto üleveol. Seda ei saagi olla, sest turistid ei tohi autot saarele üldse kaasa võtta. Omamoodi ebaeuroopalik käitumine kohalike võimude poolt.

Ka Kanaari saartel ja Baleaaridel (Hispaania) on kohalikele inimestele erinevad hinnad võrreldes turistidega. Alalistel elanikel on selleks spetsiaalne kaart, mille alusel Kanaaridele sõites saab 33% hinnaalandust, Baleaaridele 25%. Samalaadne olukord on Assooridel ja Madeiral (Portugal).

Saare pealt vaadates on paistnud nii, et euroopaliku mõttelaadi juurde kuulub ka erinevate majanduslike ja geograafiliste algtingimuste arvestamine.

On jäänud mulje, et Euroopas on jõutud arusaamisele: mitte kõik sotsiaalsed näitajad pole rahaliselt hinnatavad. On tõdetud, et inimkultuuri mitmekesisust kindlustavad saared on unikaalsed ning vajavad toetamist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum