ETK peab oma korterid loovutama erastamisväärtpaberite eest

Oma otsusega ignoreeris riigikogu riigikohtu otsust ja sellest tulenevat õiguskantsleri ettepanekut muuta kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seadust.

ETK omandusse kuuluvad näiteks majad Narva mnt-l, Lootuse pst-l, Gonsiori, Spordi ja Saha tänaval, üle Eesti kokku umbes 1000 korterit, mille elanikud ikka veel korteri erastamisvõimalust ootavad.

Eelmise aasta aprillis võttis riigikohus vastu otsuse, mille alusel ETK-l kui majade eraomanikul eluruumide erastamise kohustust ei lasunud. «Ei saa nõustuda, et sotsialistlik omand tunnistatakse pühaks ja puutumatuks,» kommenteeris otsust mõõdukate esindaja Liia Hänni. Teda toetas isamaalane Jüri Adams: «Ma ei arva, et kohus on midagi sellist, mis oleks Eestis kriitikavaba.» Ka justiitsminister Paul Varul leidis, et riigikohus ei ole tõlgendanud seadusi mitte nii, nagu pidas silmas seadusandja neid luues. Õiguskantsleri seisukohta, et kooperatiivsete organisatsioonide vara taasriigistamine ja erastamine on vastuolus põhiseadusega, ei saa Hänni sõnul aktsepteerida, kuna põhiseaduse järgi ei saa teha reformi. «Sel juhul oleks me kogu kooperatiivide vara pidanud omandireformi algul tunnistama riiklikuks,» lisas Hänni.

Vastamaks Aino Runge pärimisele, kas ETK juhtkond aktsepteerib riigikogu otsust, laenas majanduskomisjoni liige Mihkel Pärnoja lause õiguskantsleri esmaspäevasest sõnavõtust: «Aeg on loobuda möönduste tegemisest neile, kes seadusi ei täida, aeg on teha mööndusi neile, kes täidavad.»

Valurahana saab ETK korterierastajate erastamisväärtpaberid, mida tal on õigus kasutada nii riigivara kui ka maa erastamisel. «ETK-le on tehtud siin veel soodustus,» märkis Pärnoja. «Kui muidu saab juriidiline isik maa erastamisel kasutada EVPsid vaid poole maa maksumuse ulatuses, siis ETK saab täies ulatuses.»

ETK jurist Velmar Brett sõnas, et riigikogu otsuse võiks puhuda ülemaailmseks skandaaliks: «See on tee diktatuurile.» Ta avaldas lootust, et seekord pöördub riigikohtu poole õiguskantsler, kuna ETK-le kuuluvate elumajade taasriigistamine on põhiseadusega vastuolus.

Brett kinnitas, et ETK-l poleks midagi sundvõõrandamise vastu, kuid põhiseaduse järgi peab sellele järgnema õiglane kompensatsioon. 270 EVP-kr ei saa Breti sõnul võrrelda nt Narva mnt-l asuva korteri ühe m² turuhinnaga, mis on 3000 kr.

Breti sõnul näeb ETK juba üle aasta kestnud vaidluste kompromisslahendust selles, et ETK annab elanikele korteri erastamisvõimaluse ning riik tagastab ETK-le tasuta talle kuulunud maad.