Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transiiditariifid muutuvad
Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles, et tariifi tõstmisega püütakse katta kulutusi, mida riik ei soovi ning suuda katta. Tema sõnul peaksid uued tariifid lõplikult jõustuma poole aasta jooksul.
Juchnewitschi sõnul püütakse tariifide kehtestamine siduda kaubaveo suurusega. Ülevaatamisele lähevad ka praegu kehtivaid lepingud, sest mõnes neist on fikseeritud tariifid, mis edaspidi on raudtee jaoks vastuvõetamatud.
Juchnewitschi sõnul tõusevad tariifid olenevalt kaubagrupist 10 kuni 50 protsenti tonni kohta. Tema ütlusel lähtutakse tõstmisel põhimõttest, et kallima kauba eest tuleb rohkem maksta, sest selline kaup on nii keskkonna- kui varastamisohtlikum. Kivisöe tariifid tõusevad ilmselt 25 protsendi võrra ning väetiste puhul ulatub tõus 40 protsendini.
Peeter Luukas Eesti Raudtee kaubavedude osakonnast ütles, et ei tasu enam vedada kaupa, kui tonni eest makstakse vähem kui 25 krooni.
Juchnewitsch väitis, et ta mõistab ka ekspediitorite muret, kes väidavad, et raudteel tuleks sõlmida pikaajalised kaubaveo lepingud. Nende sõlmimist takistab peadirektori sõnul see, et Eesti majandus pole veel nii stabiilne ning seega on praegu äärmiselt raske tariife mitmeks aastaks kinnitada.
Raudtee rakendab Juchnewitschi sõnul ka üldist tariifi, mida kasutatakse juhul, kui kauba omanik ei sõlmi kauba vedamise lepingut ning tegu pole just suuremate kogustega.
Juchnewitschi sõnul tahetakse lähemas tulevikus lõpetada sularahaga arveldamine ka väikeste klientide ja eraisikute puhul. «Meie jaoks oleks ideaalne lahendus näiteks magnetkaardiga maksmine,» lisas ta.
Juchnewitsch ütles, et raudtee kavatseb muuta soodustariifide andmise korda, sest paljud kliendid on usaldust kuritarvitanud. Tema sõnul võib kõne alla tulla variant, et soodustus makstakse välja alles aasta lõpus, mis välistaks pettusi.
Peeter Luukase sõnul on seni paljud kliendid deklareerinud tegelikkusest suurema koguse kaupa ning saanud soodustariifi. Luukase sõnul käitus eelmisel aastal Eesti Raudteega ausalt vaid kaheksa klienti 56st.
Eesti Raudtee finantsdirektori Peeter Põlluveere väitel on suuremate kaubakoguste puhul vedajal võimalik saada soodustusi, kuid üldjoontes püütakse soodustariife rakendada nii vähe kui võimalik, sest nende kasutamist ei soosi raudtee piiratud läbilaskevõime ning tihe konkurents.
Samas lisas ta, et kui vedaja garanteerib mõlemal suunal ühtlase kauba liikumise, võib temaga soodustingimuste kehtestamist arutada.