Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnu piimakombinaat otsib võlgadele lahendust ühinemises

    Kas lohakast ettevõtmise juhtimisest või teadlikust raha väljapumpamisest tingituna on Pärnu piimakombinaat viimaste kuudega oma võlgu tootjate ees järsult suurendanud.
    «Kombinaat on meile võlgu 20. märtsist alates üle 2 miljoni krooni piimaraha,» kurdab Pärnumaal asuva Tori-Selja piimaühistu tegevdirektor Toomas Miller. «Kui küsimas käime, ei luba nad meile midagi.»
    Miller on kaotanud igasuguse lootuse raha tagasi saamiseks ning püüab seetõttu võlanõuet müüa. «Tõenäoliselt ei saa me neilt midagi, mis tähendab meie eksistentsi lõppu,» rehmab väikese juustuvabriku juht lootusetult ning lubab ühineda nendega, kellel plaanis kombinaadile pankrot kuulutada.
    Heitunud on ka Tartumaal tegutseva ASi Sorber kommertsdirektor Ulle Kask, kelle juhitavale ettevõttele võlgneb Pärnu PTK 1995. aasta oktoobrist üle kolme miljoni krooni. «Rahaline seis on kurvaks muutunud,» teatab piima vahendamise pealt teeniv Kask. «Kui kohale läheme, siis leitakse varmalt võimalus kokkuleppeks. Koostatakse maksegraafikud, kuid neid ei täideta.»
    Kask kinnitab resoluutselt, et selliste «pulli-kokkulepete» aeg on läbi ning nüüd kaalub Sorber juba tõsisemaid abinõusid raha kättesaamiseks. Üheks võimalikuks variandiks peab ka ta ettevõttele pankroti kuulutamist.
    Eesti kaasaegseima piimatööstuse Pärnu PTK ajalugu algab 1993. aastast, mil valmis uus Pärnu piimakombinaat. Veel enne, kui kõik uued seadmed tootmishoonetesse jõuti tuua, läks riigiettevõte Pärnu piimatoodete kombinaat, mis koosnes nii vanast kui ka uuest tootmiskompleksist, pankrotti.
    Pankrotitoimkonna soov oli algusest peale müüa vana ja ka uus tootmiskompleks koos, kuid pankrotihaldur müüs nad siiski eraldi.
    Nii ostiski 1993. aasta augustis uue kombinaadi pankrotivara Ungari firma Cimex, makstes ettevõtte eest 2 miljonit dollarit ning kohustudes piimatootjaile tasuma pankrotis olnud aja eest veel miljon dollarit.
    Cimex, moodustades uue juriidilise isiku -- Pärnu Piimatoodete Kombinaat ASi, ei avaldanud oma aktsionäride ringi, küll aga oli firma juhatuse esimeheks Prantsusmaal elanud grusiinlane Givi Gipiani, juhatuse liikmena sekundeerisid talle Viktor Novokre?t?enov Moskvast ning keegi Morozov Ungarist.
    Vana tootmiskompleksi ära ostnud piimatootjad moodustasid ASi Pärnu Meierei.
    Ostuprotsessis Cimexit esindanud vandeadvokaat Heldur Otti kinnitab tagantjärele, et klientidena olid Cimexi juhid advokaadibüroole äärmiselt korrektsed partnerid.
    Cimexi äriplaan, mis nägi ette maailmaturul hinnatud toidukaseiini tootmist ning selle turustamist üle maailma, läks aga vett vedama.
    Tolleaegse kombinaadi peadirektori Mati Tammiste sõnul ei tulnud kaseiini tootmisest midagi välja, kuna kaseiini hind 1993. aasta lõpus maailmaturul langes, samal ajal ei olnud aga piima ostuhind Eestis eriti madal. «Kaseiini mõte kustus 1994. aasta kevadel,» meenutab Tammiste, «seade viidi kas Venemaale või kuhugi mujale.»
    Kuigi peadirektori hinnangul tegi Cimex kõik, mis suutis ning maksis piimatootjatele tagasi enamiku pankrotiprotsessis tekkinud võlgadest, jäi omanike jõud siiski ebapiisavaks. Seniajani ollakse Pärnu piimaühistule võlgu 1,4 miljonit krooni, Vigala piimaühistule 2,4 miljonit krooni, Vändra ja Kaisma osaühingutele kokku alla miljoni krooni.
    1994. aasta novembris müüs Cimex kogu oma aktsiapaki Mani saartel registreeritud firmale Azul, see müüs omakorda aktsiad 1995. aasta aprillis edasi Inglise firmale Leeman, kes on kombinaadi omanik tänaseni.
    Nii Azuli kui Leemani juhatuses figureerivad jällegi Gipiani ja Novokre?t?enovi nimed, Leemani peadirektoriks on märgitud Fabrice Rim Blot.
    Vandeadvokaat Ahti Kõo, kes esindab kohtuprotsessis Cimexi vastu piimatootjaid, kinnitab, et tema jaoks on Pärnu PTK omanikuks endiselt Cimex.
    «Praegu seisabki kogu aktsiate üleandmise vaidlus selle taga, et mingeid täiendavaid originaaldokumente, mis tõestaksid Cimexi, Azuli või Leemani olemasolu ja tehinguid aktsiatega, pole kohtul aasta jooksul õnnestunud saada,» möönab Kõo. «Samuti huvitavad mind isikud, kes nende firmade taga seisavad.»
    Paralleelselt kombinaadi müümisega Leemanile vahetus ka peadirektor. Mati Tammiste asendus Valdek Pernikuga, kelle eestvedamisel hakati ellu viima uut äriideed -- täispiimatootmist.
    Givi Gipiani ning Viktor Novokre?t?enovi jaoks ei ole aga Pärnu nende ainus äriprojekt -- mehed omavad ka kahte piimakombinaati Venemaal -- Millerovos ning Surovikinos. Millerovos, kus toodetakse kaseiini, on Novokre?t?enov peadirektoriks.
    Kinnitamata andmetel ulatub Venemaa kombinaatide võlg Tver Universaalpanga ees 7 miljoni dollarini, millele lisandub 4 miljoni dollari eest viiviseid.
    Novokre?t?enov kinnitab, et tema ei tea sellisest võlast midagi. «Ma tean, et Venemaa kombinaatide inglise aktsionärid peavad läbirääkimisi osaluse müümiseks Ameerika fondile,» selgitas ta. «Üheks kõne all olnud summaks oli 7 miljonit dollarit, ehk pärineb see summa sealt.»
    Seoses teadetega rahvusvahelise piimandusgrupi võlgadest Venemaal tekkis Eesti piimandus- ja pangandusringkondades kahtlusi Leemani usaldatavuse kohta, kardeti ka raha kantimist Eestist Venemaale.
    Kahtlustele andis tuult tiibadesse tõsiasi, et samaaegselt kahjumiga töötamisele viis uus kombinaat alates eelmise aasta novembrist kuni tänavu maini oma käibevahenditest 4 miljonit krooni Venemaale.
    Pärnu PTK selgituste kohaselt on tegu vana võla tasumisega või eest firmale Eksport.
    «1994 detsembris leppisime Ekspordiga kokku, et nad ostavad meilt ettemaksuga võid 544 000 dollari väärtuses,» meenutab Novokre?t?enov. «Viisime neile 160 tonni võid, võlgu jäime 4 miljoni krooni ümber.»
    Ta lisab, et Ekspordi tungival pealekäimisel oldi sunnitud võlg kiiresti tasuma.
    Mai alguses võtsid kaks vene meest Peterburi firmast Tetris, kes on Pärnu PTK müügipartneriks idapiiri taga, välja 161 000 dollarit, mis olevat samuti Pärnu PTK võlg firma Eksport ees.
    Tehingu pealtnägija, Pärnu PTK müügijuhi Enno Raba sõnutsi said mehed juhtnööre telefonitsi Givi Gipianilt, volitus oli neil aga Novokre?t?enovilt. «Pabereid ma pole näinud, ma nägin neid inimesi,» rääkis Raba juhtunust. «Kuhu see raha läks, ma ei tea. Nad panid selle diplomaatkohvrisse ja sõitsid ära.»
    Raba märkis, et tema teada on samad mehed ka hiljem käinud Tetrises raha küsimas, kuna aga Tetris tol hetkel Pärnule võlgu polnud, ei saanud nad midagi.
    Novokre?t?enovi kinnitusel oli tookord tegu viimase võlgnevusega Ekspordile, nüüd enam raha Venemaale tema sõnul ei liigu.
    Täpseid võlgu ning nende tõttu kiratsevate piimatootjate arvu ei tea aga keegi. Seoses raske majandusseisuga saatsid omanikud Viktor Novokre?t?enovi aprilli keskel Eestisse korda majja lööma. «Omanikud on oodanud juba kolm aastat ning on tõsiselt mures, et mingeid tulemusi ei ole,» tõdeb Moskvast naasnud mees. «Siin on head spetsialistid, aga managemendiga pole meil vedanud.»
    Mai algusest vabastas Novokre?t?enov töölt peadirektor Valdek Perniku ning asus ise ettevõtet juhtima. Tema sooviks on saada pankadest täiendavaid käibevahendeid 40 miljoni krooni ulatuses, osta ära ka konkurendist Pärnu Meierei ning alustada efektiivset piimatöötlemist.
    Segadused kombinaadi juhtkonnas, kinnitamata aastaaruanne ning suur kahjum on aga pankades tekitanud teadmatust.
    Eile arutasid pangad võimalikku edasist tegutsemisstrateegiat ning täna peaks selguma, kas nad on nõus kombinaati matma veel 40 miljonit ning hakkama ühtlasi ka aktsionäriks. Äripäeva andmetel ei pikendanud Eesti Forekspank 17. mail Pärnu PTK-le antud 4,5 miljoni kroonist laenu, mille osas oli leping sõlmitud eelmisel aastal ning millest pool on kombinaadil juba käes.
    Samuti arutas Hoiupank eelmisel nädalal, kas mitte hakata Pärnu PTK-lt ennetähtaegselt tagasi nõudma laenatud 8 miljonit krooni.Virumaa Kommertspank on krediteerinud Pärnu PTKd ja temaga seotud ettevõtmisi 11 miljoni krooniga. Kinnitamata andmetel on kombinaadi edasisest krediteerimisest huvitatud ka Ühispank.
    Kuigi ASi Pärnu Meierei tegevdirektor Peeter Lutt möönis veel mõned päevad tagasi, et ühinemisest ei saa juttugi olla, kui uus-Pärnu kahjumiga töötab, nemad aga veel mitte, on tänaseks ühinemisläbirääkimised piimakombinaadi ja meierei vahel jõudnud esimese tulemini -- allkirjastatud koostööleping näeb ette ühise valdusfirma moodustamist.
    Novokre?t?enovi kinnitusel ei oleks Pärnu Meierei senise alakoormuse ning amortisatsiooniga enam üksi edasi suutnud töötada.
    ASi Mulgi Meier juhatuse esimehe Andres Vinni andmetel on Pärnu PTK omanikud pakkunud kombinaati müügiks ka mitmele Eesti piimatööstusele, nende seas Põlva Piimale, Paide piimakombinaadile ning Mulgi Meierile, kes pole aga oma lõplikku otsust seni teinud. Novokre?t?enov möönab, et mingit ametlikku pakkumist tehtud pole. «Iga äri on müügiks, küsimus ainult hinnas,» lausub ta.
    Kuigi kombinaatide täieliku ühinemise korral võidavad sellest nii omanikud, piimatootjad kui ka võlausaldajad, tekitab venima kippuv protsess kombinaadi 250 töötajas pingeid.
    Oma osa sellesse lisab ka Viktor Novokre?t?enovi väidetav tagasipöördumine Venemaale lähipäevil, samas pole aga ettevõttele uut direktorit veel kinnitatud.
    «Mis meist saab, selgub järgmisel nädalal,» lubab Novokre?t?enov ning kiirustab teise kabinetti, kus teda juba kaks ja pool tundi on oodanud pahased piimatootjad.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.