Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silmeti jäätmehoidla on keskkonnale ohtlik
«Eeltingimus on, et Eesti riik teadvustaks ja toetaks keskkonnaohtliku jäätmehoidla kahjutuks tegemise programmi,» rääkis Saksing, kes käis eelmisel nädalal Saksamaal tutvumas omaaegse Euroopa suurima uraani kaevandava ja ümber töötleva ettevõttega Vismut. Saksa riik on eraldanud 1991. a suletud ettevõtte keskkonna-ohu likvideerimiseks 13 miljardit Saksa marka.
«Vismuti spetsialistid, kes on konsulteerinud näiteks Kanadas tuumaelektrijaama likvideerimist, peavad Silmeti jäätmehoidlat Balti merele suureks ohuks,» sõnas Saksing. «Sakslased on valmis meid igati aitama, õpetama välja meie spetsialiste ja muretsema laboratooriumiseadmeid. Kirjutasin Vismuti tegevjuhtkonnaga alla edasise koostöö protokollile.»
Saksingu sõnul pole Silmeti jäätmehoidlaga keegi aastaid tõsiselt tegelenud. «Meie alustasime, kuid meie võimalused on piiratud,» tõdes Saksing. Valitsus eraldas jäätmehoidla kindlustustammi projekteerimiseks ja ehitamiseks 4,8 mln krooni. ASi Geotehnika Inseneribüroo teadusdirektori Mait Metsa kinnitusel valmib projekt koostöös Norra geotehnikainstituudi ja projekteerimisfirmaga ASiga Merin.
«Kaitsetammi ehitamisega likvideeritaks avariiohtlik olukord,» iseloomustas Saksing.
Uuring on näidanud, et merest 20 m kaugusel asuv jäätmehoidla liigub mere suunas kiirusega 15--20 mm aastas.