• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mänguasjade toomisega Aasiast ei teki probleeme

    Saatnud välja küsitluslehed tänase pakkumuse teemaga selgus, et pakkumus kolme tonni mänguasjade toomiseks on tegelikult valesti koostatud. Sain hulga telefonikõnesid, kus tunti huvi kauba mahu vastu. Kaal võib ju olla kolm tonni, kuid kogenud ekspedeerijad teavad kahtlustada, et mänguasjad on kerge ja suuremõõtmeline kaup. Seega võib kolme tonni lelude transportimiseks vaja minna tervet 20jalast merekonteinerit.
    Kindlasti tuleb mänguasjad panna merekonteinerisse ja teele saata laevaga. Kui kuu aega tagasi oli teemaks 200 kilogrammi tekstiili Aasiast Eestisse toomine, siis seal tuli soodsa variandina kõne alla ka lennutransport. Kolm tonni mänguasju on aga liiga mahuline ja liiga odav kaup, et oleks ratsionaalne seda lennukiga vedama hakata.
    Võimatu ei ole ka rongi kasutamine. Üldjuhul kasutatakse selleks Kaug-Idast Euroopasse kulgevat Trans Siberia raudteetrassi. Samas on laevad rongidest tunduvalt suuremad. Järelikult võtavad nad peale rohkem kaubaühikuid ja vedu tuleb seega odavam.
    Kaug-Ida tootjatel on kombeks võtta oma kauba müügil selle transpordi organiseerimine enda peale. Transpordikulud arvestatakse loomulikult toodangu hinnale otsa. Mujal maailmas tootjad nii aktiivsed ei ole. Aasias soovitakse aga võimalikult palju tööd koha peale jätta, seetõttu on sealsetel suurtel tootjatel sõlmitud lepingud kohalike suurte laevafirmadega.
    Kui mingil põhjusel peaks aga Eesti tellijal puuduma usaldus asiaatide ekspedeerimiskorralduse suhtes, siis on võimalik kasutada ka Eesti firmasid. Kõigil suurematel Eesti ekspedeerijatel on Aasias olemas koostööpartnerid, mistõttu ei ole sealt kauba siia toimetamine neile probleem.
    Maakera kuklapoolel asuvast Hong Kongist veel Eestisse ühtegi suuremat ookeanilaeva ei tule. Seetõttu peab mänguasjade konteiner tegema läbi vähemalt ühe ümberlaadimise. See toimub Euroopa suurtes transiidisadamates nagu Antverpern, Rotterdam, Fellington, Hannover jm. Kauba pärast ei maksa muret tunda. Sellistes suursadamates on kaubakäsitlus täielikult automatiseeritud ja tegevust koordineerib arvuti. Konteinerite mahakukkumist ja kaotsiminekut ei luba tugev konkurents. Kui ühes sadamas pidevalt midagi juhtuma hakkab, siis teda enam lihtsalt ei kasutata. Sadamaid on Euroopas hulgaliselt valida.
    Kauba originaaldokumente siiski merevedude puhul kaasa ei panda. Konteineriga reisib koos vaid üks eksemplar koopiaid. Originaalid saadetakse sihtkohta kullerteenusega.
    Ületamatuid takistusi maaletoojad ja ekspedeerijad Hongkongist mänguasjade toomiseks ei näe.
    - ASi Filasko tegevdirektor Andrus Kasesalu:
    - ASi Rademar tegevdirektor Margus Jukson:
    - ASi Evelekt juht Jüri Soova:
    - ASi Zen Kaubandus juhataja Elar Liblik:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Tööandjad: riik peaks energiakriisis ettevõtteid kohtlema võrdselt
Riigi toetused energiakriisis ettevõtetele peaksid olema kõigile võrdsed või täpselt sihitud ning vajaduspõhised. Praegune lahendus ei paista olevat kumbagi, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Riigi toetused energiakriisis ettevõtetele peaksid olema kõigile võrdsed või täpselt sihitud ning vajaduspõhised. Praegune lahendus ei paista olevat kumbagi, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.