• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milleks on turureegleid vaja muuta karmimaks?

    Olen päri sellega, et tur-gudel valitseb praegu anarhia. Munitsipaliteet, kes nendega tegelema peaks, seda ei tee. Turgudel peab korda looma riik.
    Maksupettuste komisjonis oleme pakkunud rea kaupu, millistega kaubelda ei tohiks. Need on garantii-, autorikaitse alla käivad, import- ja näiteks ka pornograafilised kaubad. Oleme mõelnud ka sanktsioone, mis võivad minna välja kuni kaupade nende illegaalselt müüvatelt kaupmeestelt konfiskeerimiseni. Inimene peab müüma konkreetset kaupa, mitte nii, et ta selle kelleltki sai ja müüb nüüd edasi.
    Määratletud peab olema tõendatud kauba päritolu, kohalik omavalitsus peab selgitama välja turu iseloomu ja kauplemistingimused.
    Me ei taha, et tekiksid müügikioskid kauplustega piirnevatel territooriumidel. Kui mina olen poe omanik, siis mind kindlasti ei rõõmustaks see, kui poe ette seataks spaleer mingisugusest odavast kaubast. Ega praegugi reeglitest puudu ei tule. Küsimus on nendest kinnipidamises.
    Kui me püüame luua liberaalset majandusruumi, siis mina kauba tootjana olen huvitatud sellest, et minu kaupa müüakse ausalt, aga võimalikult erinevates vormides. Teda võidaks müüda impordiks, läbi kauplusekettide ja miks mitte ka läbi turuketi.
    Turul müüdava kauba osa on üsna arvestatav. Kuna turul müümine ei too endaga kaasa selliseid investeerimisvajadusi nagu kauplustes, siis suudab tootja ilma vahendajata müüa oma kaupa turul mõnevõrra odavamalt. Aga ainult mõnevõrra, mitte poole odavamalt. Need, kes täna müüvad poole odavamalt, nende vastu võiks maksuamet huvi tunda. Mitte ausa turukaupmehe vastu.
    Minu arvates peaks tu-rukaup olema mingi kontrolli all, et inimene ikkagi teaks, mida ta ostab. Arvan, et valdavalt on tõsi ka see väide, et turul müüdavast kaubast ei laeku riigile makse. Riik ei suuda samas oma funktsioone normaalselt täita, kui ta neid makse kätte ei saa, mis tal vaja on.
    Minu arvates on selline olukord tulenenud sellest, et inimesele pole loodud sellist olukorda, kus tal oleks kasulik oma maksud ära maksta ja oma tulusid näidata. Samas ma ei leia, et tuleks midagi rohkemat teha või asja senisest keerulisemaks ajada. Vaja on lihtsalt täita neid ettekirjutusi ja seadusi, mis juba olemas on.
    Ega üks piiramine iseenesest hea asi ei ole. Kontrollimine on alati kulukas ettevõtmine ja sellest püütakse ikka ka mööda minna. Vajalik on luua selline mehhanism, et müüjad deklareeriksid oma kauba ja siis müüksid. Näiteks lihakaupade müüjad peaksid saama näidata, et nende kaup on tulnud litsentseeritud ja hügieeninormidele vastavast kombinaadist.
    Sanktsioonid reeglite eirajate vastu võiksid ulatuda kuni selleni, et nende müük pandaks mõneks ajaks kinni. Mingil perioodil peaks politseil olema ka õigus mittenormatiivsetelt kauplejatelt kaup konfiskeerida.
    Ega tal kerge ei ole inimesi korrale kutsuda. Rikkumised on küllaltki massilised ja leebete meetoditega seda ei peata.
    Levib karistamatuse tunne, mis paneb ausad tootjad ebaausatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Näiteks lihaturul on on seadvõrd palju väikeseid tootjaid, et on äärmiselt raske jälgide toodete ühtset kvaliteeti. Ühed väiksed täidavad reegleid, teised mitte. Selle tõttu on nendega ka raske võistelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Ekspress Grupp kutsub aktsionäre kinnitama optsiooniprogrammi
Täna teatas Ekspress Grupp börsile, et ettevõtte juhatus teeb aktsionäridele ettepaneku võtta otsus vastu erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumata.
Täna teatas Ekspress Grupp börsile, et ettevõtte juhatus teeb aktsionäridele ettepaneku võtta otsus vastu erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumata.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Advokaadibüroode TOP: tehingutöö toob edu, kohtuvaidlused tagavad stabiilsuse
Advokaadibüroode TOPis teiseks tulnud advokaadibüroo Walless juhtivpartner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg ütleb, et headel aegadel toob tehingutöö suurema edu, samas kui kohtuvaidlusi on pidevalt ja need tagavad stabiilse äraelamise. Riskide maandamises tuleb arendada mõlemaid.
Advokaadibüroode TOPis teiseks tulnud advokaadibüroo Walless juhtivpartner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg ütleb, et headel aegadel toob tehingutöö suurema edu, samas kui kohtuvaidlusi on pidevalt ja need tagavad stabiilse äraelamise. Riskide maandamises tuleb arendada mõlemaid.