Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milleks on turureegleid vaja muuta karmimaks?

    Olen päri sellega, et tur-gudel valitseb praegu anarhia. Munitsipaliteet, kes nendega tegelema peaks, seda ei tee. Turgudel peab korda looma riik.
    Maksupettuste komisjonis oleme pakkunud rea kaupu, millistega kaubelda ei tohiks. Need on garantii-, autorikaitse alla käivad, import- ja näiteks ka pornograafilised kaubad. Oleme mõelnud ka sanktsioone, mis võivad minna välja kuni kaupade nende illegaalselt müüvatelt kaupmeestelt konfiskeerimiseni. Inimene peab müüma konkreetset kaupa, mitte nii, et ta selle kelleltki sai ja müüb nüüd edasi.
    Määratletud peab olema tõendatud kauba päritolu, kohalik omavalitsus peab selgitama välja turu iseloomu ja kauplemistingimused.
    Me ei taha, et tekiksid müügikioskid kauplustega piirnevatel territooriumidel. Kui mina olen poe omanik, siis mind kindlasti ei rõõmustaks see, kui poe ette seataks spaleer mingisugusest odavast kaubast. Ega praegugi reeglitest puudu ei tule. Küsimus on nendest kinnipidamises.
    Kui me püüame luua liberaalset majandusruumi, siis mina kauba tootjana olen huvitatud sellest, et minu kaupa müüakse ausalt, aga võimalikult erinevates vormides. Teda võidaks müüda impordiks, läbi kauplusekettide ja miks mitte ka läbi turuketi.
    Turul müüdava kauba osa on üsna arvestatav. Kuna turul müümine ei too endaga kaasa selliseid investeerimisvajadusi nagu kauplustes, siis suudab tootja ilma vahendajata müüa oma kaupa turul mõnevõrra odavamalt. Aga ainult mõnevõrra, mitte poole odavamalt. Need, kes täna müüvad poole odavamalt, nende vastu võiks maksuamet huvi tunda. Mitte ausa turukaupmehe vastu.
    Minu arvates peaks tu-rukaup olema mingi kontrolli all, et inimene ikkagi teaks, mida ta ostab. Arvan, et valdavalt on tõsi ka see väide, et turul müüdavast kaubast ei laeku riigile makse. Riik ei suuda samas oma funktsioone normaalselt täita, kui ta neid makse kätte ei saa, mis tal vaja on.
    Minu arvates on selline olukord tulenenud sellest, et inimesele pole loodud sellist olukorda, kus tal oleks kasulik oma maksud ära maksta ja oma tulusid näidata. Samas ma ei leia, et tuleks midagi rohkemat teha või asja senisest keerulisemaks ajada. Vaja on lihtsalt täita neid ettekirjutusi ja seadusi, mis juba olemas on.
    Ega üks piiramine iseenesest hea asi ei ole. Kontrollimine on alati kulukas ettevõtmine ja sellest püütakse ikka ka mööda minna. Vajalik on luua selline mehhanism, et müüjad deklareeriksid oma kauba ja siis müüksid. Näiteks lihakaupade müüjad peaksid saama näidata, et nende kaup on tulnud litsentseeritud ja hügieeninormidele vastavast kombinaadist.
    Sanktsioonid reeglite eirajate vastu võiksid ulatuda kuni selleni, et nende müük pandaks mõneks ajaks kinni. Mingil perioodil peaks politseil olema ka õigus mittenormatiivsetelt kauplejatelt kaup konfiskeerida.
    Ega tal kerge ei ole inimesi korrale kutsuda. Rikkumised on küllaltki massilised ja leebete meetoditega seda ei peata.
    Levib karistamatuse tunne, mis paneb ausad tootjad ebaausatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Näiteks lihaturul on on seadvõrd palju väikeseid tootjaid, et on äärmiselt raske jälgide toodete ühtset kvaliteeti. Ühed väiksed täidavad reegleid, teised mitte. Selle tõttu on nendega ka raske võistelda.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.