5. juuni 1996
Jaga lugu:

Soome muutis rahaseadust

Rahaseaduses tehtud muudatused võeti vastu häältega 115:21. Soome president Martti Ahtisaari peaks seaduseparandustele alla kirjutama reedel.

Soome parlamendiopositsiooni osa liikmete arvates oleks marga sidumine ERMiga kahjulik nii Soome majandusele kui tööhõive parandamisele. Nii koonderakonna kui rootsi rahvapartei esindajate arvates ei tohiks liituda ERMiga enne, kui hõiveolukorras pole toimunud selge pööre.

Samas on opositsiooni seas tekkinud kartused, et valitsusel on oma salaplaan, kuidas pärast rahaseaduse muutmist mark kiiresti viia ERMi. Valitsuse esindajad on need väited kummutanud.

Soome rahaturg on oodanud, et valitsus annaks pärast seaduse muutmist mingi vihje ERMiga ühinemise tähtajast. Oodatud sõnumi sai turg sel nädalal rahandusminister Sauli Niinistölt, kes pärast Luksemburgis peetud ELi rahandusministrite istungit teatas, et mark tuleb ERMiga siduda hiljemalt selle aasta jooksul. Seda avaldust tõlgendatakse nii, et valitsus peab marga ERMiga sidumist vältimatuks, kuid viivitab sellega veel paar kuud.

Viivitus on vajalik, et jõuda selgusele selles, millises suunas areneb Soome majandus ja mis otsuse teeb ERMi suhtes Rootsi.

Ameerika investeerimispanga Salomon Brothersi arvates ei avalda marga liitumine ERMiga erilist mõju Soome rahaturule.

Soome majandusuuringute instituudi ETLA hinnangul võib Soome kuuluda riikide hulka, mis ühinevad 1999. aastal kavandatava Euroopa majandus- ja rahaliiduga (EMU), kuigi Soome ei suuda avaliku sektori defitsiiti viia alla nõutava kolme protsendi rahvamajanduse kogutoodangust (RKT).

ETLA ennustab, et järgmisel aastal on Soome avaliku sektori defitsiit 3,2 protsenti RKTst ehk 0,2 protsenti rohkem, kui sätestab Maastrichti leping.

ETLA usub, et kriteeriume tõlgendatakse piisavalt lõdvalt, võimaldamaks sellistel võtmeriikidel nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Beneluxi riigid ühineda rahaliiduga.

ETLA hinnangul elavdaks Soome ühinemine rahaliiduga kohalikku väärtpaberiturgu, sest see hõlbustaks kauplemist ja investeerimisinstrumentide võrdlemist.

Ühinemine rahaliiduga piirab järsult Soome Panga rahapoliitika juhtimise võimalusi. Keskpank on sunnitud kasutama intressimäärasid ja tegema interventsioone marga kursi kaitsmiseks. Senisest suuremat tähelepanu pöörab keskpank valuutakurssidele.

Samas säästetakse valuutavahetuskulud ja vähenevad valuutakursiriskid, kuigi mitte nende riikide suhtes, kes rahaliidus ei osale. STARTEL-BNS-KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum