9 juuni 1996

Läänemere regioonis juhivad Poola ja Eesti

Nii selgub eelmisel nädalal Rootsi Sparbankeni poolt avaldatud raportist, milles on vaatluse all turutingimuste üldseisund Läänemere äärsetes riikides.

Balti riikidest on esikohal endiselt Eesti. 1993. a langes Eesti rahvamajanduse kogutoodang (RKT) 7--8 protsenti, kuid juba aasta hiljem muutus kasv taas positiivseks ning käesolevaks aastaks prognoositakse raportis neljaprotsendilist majanduskasvu.

Lisaks kuulub Eesti nende endiste plaanimajandusega riikide hulka, kus on õnnestunud erastada enam kui 50 protsenti endiste riigiettevõtete varadest. Samuti võib Eesti uhkust tunda tasakaalus eelarve üle. Analüüsis käsitletud maadest läheb niisama hästi vaid Norral, kus eelarve ülejääk moodustab RKTst 2,5 protsenti. Kõige halvem on olukord Rootsis, kus puudujääk ulatub 5,3 protsendini RKTst.

Majanduskasvu pahupoolel on aga hindade jätkuv tõus. Nii Poolas kui Balti riikides on inflatsioonitempo 18 (Läti) ja 25 protsendi (Leedu) vahel, mis tähendab aga siiski teatud edasiminekut 1994. a võrreldes, mil Leedu inflatsioonitempo ulatus 45 protsendini ning Eesti inflatsioon 48 protsendini. Selles osas valitseb suur erinevus teiste Läänemere äärsete riikidega, kus üheski riigis ei ületa hinnatõus 2 protsenti.

Ametlik tööpuuduse statistika asetab Eesti Norra järel teisele kohale, mis puudutab tööhõive tagamist riigis. Mitmete allikate hinnanguil ulatub aga tegelik tööpuudus 8 protsendini, mis on aga taas oluliselt parem kui paljudes teistes piirkonna riikides.

Balti riikide ühine mure on tööstustoodangu järsk langus. Majandus kasvab teenindussektori arvel, kus tugevaim mootor on transport. DI

Hetkel kuum