Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksud pärsivad kapitali vaba liikumist ELis
Sellistele järeldustele jõuab Uppsala ülikooli teadur Kristina Ståhl oma äsja esitatud doktoriväitekirjas.
Kristina Ståhl leiab, et riigipiire ületavatele investeeringutele aitaks kaasa ühtne liidusisene maksustamissüsteem ning soovitab rakendada maksude mahaarvamise süsteemi, mida mitmes ELi riigis juba praegu edukalt kasutatakse.
«Aktsiaturud on ediselt segregeeritud. Loomulikult võivad selle tingida kursiriskid, infoprobleemid ning traditsioonid. Kuid peamiselt pärsib investeerimissoovi siiski maksustamine,» leiab Ståhl.
EL ei ole veel arenenud ühisturuks. Prantsuse aktsionär eelistab Renault' aktsiaid Volvo aktsiatele, kuna tema osalus Rootsi firmas kuuluks topeltmaksustamisele.
«On olemas risk, et investeerijad väldivad kõrgete maksudega riike ning eelistavad madalamate maksumääradega maid. Teiseks probleemiks on, et majanduslikud kaalutlused, näiteks mingi aktsia tugevus või kasvupotentsiaal, jäävad alla maksustamisalastele kaalutlustele. See moonutab kapitali liikumist,» väidab Ståhl.
Klassikaline topeltmaksustamine on endiselt jõus Rootsis, Hollandis ning osaliselt ka Belgias. Seal on ka aktsiate väljajagamine kõige kõrgemalt maksustatud.
Saksamaa on ainus riik ELis, kus maksusoodustused kehtivad nii ettevõtetest kui eraisikutest aktsionäridele. Ettevõtetele on kehtestatud kaks maksumäära. Jaotamata kasumi pealt tuleb maksu tasuda 45 protsenti, jaotatud kasumi pealt 30 protsenti. Üksikisikust aktsionäride tasemel kasutatakse mahaarvamissüsteemi, mille kohaselt on aktsionäril õigus oma tulumaksust maha arvata kogu või osa väljajaotatud kasumi pealt tasutud ettevõtte tulumaksust.
Seda süsteemi kasutatakse ka Prantsusmaal, Soomes, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Suurbritannias ja Iirimaal.
Holland, Taani ja Luksemburg kasutavad topeltmaksustamise leevendamiseks mitmeid meetodeid. Ühine on maksusoodustuste suunamine valdavalt üksikisikutest aktsionäridele. Kreekas on aktsiate väljajagamine maksuvaba.
Euroopa praktika põhjal leiab Ståhl, et Rootsi ei tohiks vähendada ega kaotada ettevõtte makse, vaid peaks kehtestama maksusoodustused eraisikutest aktsionäridele: «Kui poliitikud kavatsevad maksustamise osas kehtestada mingeid soodustusi, peaks see eelistatavalt toimuma üksikisiku ning mitte ettevõtte tasandil. DI