Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühiselt süsteeme ratsionaliseerima!

    Suudan üldjuhul ennast valitseda, aga enamasti vihastan ühel kindlal juhul, kui minu kui kodaniku jaoks loodud süsteemides on selgelt ebaratsionaalseid elemente ja kui mind teenindavad ametnikud sellele tähelepanu juhtimisel asjast aru ei saa.
    Perekond läheb linnaosa valitsusse väljakirjutamist vormistama. On mõistetav, et väljakirjutamisel peab olema põhjus (nt korteri müük ja seda tõendav dokument), võlad peaksid olema makstud . Vastavate tõendite olemasolust aga ei piisa. Ametnik suunab kodaniku sama linnaosa valitsuse teise allasutusse tõendi järgi, mis kinnitaks, et korteri eest varasemaid võlgu ei ole. Siinkohal hakkab kohusetruult oma asjad korras hoidnud kodanik tõrkuma -- soovitades ametnikul suhelda teise ametnikuga, küsida telefoni teel või lipata läheduses olevasse kabinetti ja asi selgeks teha. See ettepanek tundub ametnikule ebanormaalne.
    Vahepeal selgub, et siiski on vaja ka alaealiste laste sünnitunnistusi, kuigi nende andmed on ema passis. Ülemus selgitab, et mõned lapsed on läinud väljakirjutamisel «kaduma». Saamata sellest aru, pidi kodanik siiski koduskäigu ette võtma, et sünnitunnistused tuua.
    Selle ja teiste taoliste lugude põhjal võib teha mõned järeldused:
    -- süsteem(id) on loodud mitte tavakodaniku, vaid mittemaksja, valetaja jne jaoks. Tavakodanikud kannatavad;
    -- ametnikud istuvad asutustes üldpealkirjaga «valitsus» (linna-, linnaosa-, vallavalitsus jne). Tegelikult on suurt enamust kodanikke vaja mitte valitseda, vaid teenindada.
    Teine näide. Kodanik tahab individuaalelamu alust maad osta. Ta on juba vana, vanem kui Eesti Vabariik ja elab oma majakeses aastakümneid, piiripostid on puutumatud ja nähtavad. Nüüd peab ta läbima mitmeid kuid kestva rännaku mööda linna- ja riigiasutusi, maksma enamikus kohtades lõivu ja muude nimetustega väiksemaid ja suuremaid summasid, sh eraettevõtjatest maamõõtjatele. Ja tulemus on lõppkokkuvõttes sama -- ta jätkab oma elu selles majakeses nelja raudposti vahel, mis selgus, et olid õiges kohas, ainult et ta on nüüd «ostnud» selle krundi EVPde eest. Lisaks on ta aga mõni tuhat krooni maksnud kõigi nende asutuste ametnike osaliseks ülalpidamiseks.
    Oleme loonud süsteemid ja alamsüsteemid, mis igaüks elab oma elu. Seaduseandja, valitsus, omavalitsus, maavanem jne ei valda kogu tervikut detailides. Ühegi ülemuse asi ei ole neid alamsüsteeme kokku liita, tegevust koordineerida. On võimude lahusus. Võiksin kaevata oma muret peaministrile, aga talle ei allu omavalitsus. Sama lugu on maavanemaga. Omavalitsusele, näiteks linnapeale, ei allu jälle linnas paiknev riigiasutus. Tervikliku, detailse pildi saab vaid kodanik, kui läbib kogu protsessi. Aga tema on «valitsetav», tema ettepanekuid ei võeta kuulda. Seda enam, et üksikult võetuna ei ole alamsüsteemidel väga vigagi -- nad on homsed, euroopalikud, 20 aasta pärast kindlasti rohkem sobivad kui täna.
    Oleme oma õigusriigi loomisega jõudnud teatud kriisi. Lootused õigussüsteemi ja institutsionaalse süsteemi võimekusse on üle hinnatud. «Seaduse paranduse seadused» ei paranda süsteeme sedavõrd, kui loodetakse. Puudu jääb elamise, tegutsemise, teenindamise, juhtimise kultuurist. Puudus on kirjutamata seadustest, normidest, vastavatest väärtustest, eetikast.
    Neid tuleb järele aidata, siis saab õigusriigiga edasi minna. Parlament peaks suvepuhkuse ajal selle üle sügavalt järele mõtlema.
    Mida siis teha? Esiteks ei ole nii väikest riiki vaja nii keeruliselt juhtida. Riik kulutaks mingi osa oma eelarvest loodud süsteemide ratsionaliseerimisele.
    Teiseks peaksid kõik kodanikud muutma oma suhtumist ebaratsionaalsetesse süsteemidesse. Peaksime olema leppimatumad, järjekindlamad ja nõudlikumad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Kumba investeerida: paati või paaditootja aktsiasse?
Kumba investeerida: paati või paaditootja aktsiasse? Suuremast püsikulust hoolimata paistab suure edumaaga võitvat paat.
Kumba investeerida: paati või paaditootja aktsiasse? Suuremast püsikulust hoolimata paistab suure edumaaga võitvat paat.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Septembris langesid korterite hinnad ja tehingute arv 1Partner: hind on ikka laes
Septembris vähenes korteritehingute arv üle Eesti võrreldes augustiga 21,6% ning mediaanhind pea 9%. Selle aasta septembris vahetas Tallinnas omanikku 24% vähem kortereid, kui eelmisel aastal, kuid keskmine ruutmeetri hind oli viiendiku võrra kõrgemal.
Septembris vähenes korteritehingute arv üle Eesti võrreldes augustiga 21,6% ning mediaanhind pea 9%. Selle aasta septembris vahetas Tallinnas omanikku 24% vähem kortereid, kui eelmisel aastal, kuid keskmine ruutmeetri hind oli viiendiku võrra kõrgemal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.