11. juuni 1996
Jaga lugu:

Magistriõpe ei õigusta riigi tehtavaid kulutusi

«Riik ei saa tühiõppele tellimust teha, see on raha raiskamine,» ütles haridusministeeriumi teaduse ja ülikoolide osakonna juhataja Ain Heinaru. Tema sõnul ei tööta magistratuur osas kõrgkoolides mõnel erialal üldse. Riik kulutab aastas ühe magistrandi peale 40 000 krooni.

Erialade kaupa oli kõige vähem magistratuuri lõpetajaid kaubanduse ja äri alal (8%), põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse koolitusalal (10%) ning tehnika ja tehnoloogia alal (10%). Keskmine magistratuuri lõpetanute arv oli muusikaakadeemias viis protsenti, Tallinna tehnikaülikoolis 9 protsenti, põllumajandus- ja pedagoogikaülikoolis 10 protsenti, kunstiülikoolis 29 protsenti ja Tartu ülikoolis 30 protsenti.

Mitte ühtegi lõpetajat ei olnud Tartu ülikoolis usuteaduse, õigusteaduse, kaubanduse ja äri alal, pedagoogikaülikoolis sotsiaal- ja käitumisteaduste alal, humanitaarteaduste alal ning kunsti ja muusika alal.

Ain Heinaru sõnul on selge, et midagi on korrast ära, kui sajad inimesed magistratuuri ei lõpeta. «Tuleb üle vaadata, miks mõnel erialal kompetentsi pole,» lausus Heinaru. «Ülesande tegelda kraadiõppega on saanud professorid. Kui professor ei suuda seda teha, tekib küsimus, kas ta sobib oma kohale.»

Heinaru lisas, et kui 1997. aastal hakatakse professoreid ümber valima, tuleb ülikoolidel otsustada, keda tööle jätta. Praegu on riiklikes kõrgkoolides 279 professorikohta, millest on täidetud umbes 85 protsenti.

Eelmisel aastal pidi magistratuuri lõpetama 691 inimest, lõpetas ainult 126. Ehkki osa magistrante on saanud ajapikendust ja lõpetavad magistriõppe sellel suvel, on tühiõppe hulk Heinaru sõnul liiga suur.

«Sajaprotsendiline lõpetamine pole omaette eesmärk, aga maailmapraktika kohaselt peaksid vähemalt pooled magistratuuri astunutest selle ka lõpetama,» lausus Heinaru.

Jaga lugu:
Hetkel kuum