Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus pole rahul Eesti Telefoni äriplaaniga

    «Valitsus on siiani kõik meie äriplaanid heaks kiitnud, küllap kiidab ka selle,» avaldas ASi Eesti Telefon pressiesindaja Kaja Tampere eile hommikul, kui polnud veel teada valitsuse seisukoht Eesti Telefoni äriplaani kohta aastateks 1996--2005. Kas seda võib tõlgendada kui puhkusel viibiva peadirektori poolt lobby hooletusse jätmist, ei osanud Tampere hiljem kommenteerida.
    Peaminister Tiit Vähi sõnul loodab valitsus kuu aja pärast näha täiendatud äriplaani. Äriplaani järgi oli arvestatud Eesti inflatsiooniks kuni 1999. aastani üle 20 protsendi aastas ja eeldati inimeste sissetulekute kasvu umbes 25 protsenti aastas. Sellest tulenevalt tegi Eesti Telefon ka finantsarvutused ja tariifarvud.
    «Meil jääb juba sel aastal inflatsioon 20 protsendi piiridesse ja järgmistel aastatel saab olema veel väiksem, seetõttu ei saanud me aktsepteerida sellist kiiret tariifide kasvu,» selgitas Vähi.
    Sellel aastal Eesti Telefoni poolt investeeringuteks ette nähtud 420,4 miljonit krooni hindade tõusu Kaja Tampere sõnul kaasa ei too. Eesti Telefon kavatseb aga lõpetada ristsubsideerimise.
    Tiit Vähi sõnutsi ei olnud valitsus rahul ka sellega, et kontsessioonilepingu järgi on põhirõhk investeeringutel maarajoonide telefonside väljaarendamiseks, ent Eesti Telefoni äriplaan oli selles osas väga üldsõnaline.
    Kaja Tampere sõnutsi on just sellel aastal seatud eesmärgiks paigutada digitaalliine hõreda asustusega piirkondadesse. Sellel aastal pannakse koostöös ASiga Eesti Mobiiltelefon tööle statsionaarne telefonside Aegviidus, Laitsel ja Vilsandil. Hõreda asustusega Viljandi ja Võrumaa piirkondades, kuhu kaabli ehitamine on komplitseeritud, pannakse tööle raadiosidel baseeruv RAS 1000.
    Tampere sõnul tahab firma sajandivahetuseks lahti saada telefonitaotlejate järjekordadest. Selleks luuakse järgneva kolme aasta jooksul igal aastal umbes 30 000 uut abonenti.
    Sellel aastal kavatseb Eesti Telefon luua 38 000 uut digitaalnumbrit. Firma tahab demonteerida ka mitu vana jaama, mida pole enam mõtet korras hoida ja vabaneda 13 000 vanast abonendist. Praeguseks on asendatud digitaalliinidega Laagri ja Paide linna vanad telefoniliinid.
    Tampere sõnul ei ole praegu Eesti Telefoni eesmärk mitte ülikasumi teenimine, vaid kontsessioonilepinguga pandud ülesannete täitmine.
    Tampere lisas, et firma siseselt on ka arutatud, et võiks varem lõpetada kontsessioonilepinguga Eesti Telefonile antud monopoolse seisundi rahvusvaheliste kõnede osas. «Turumajanduse puudumine lisab palju pärssivaid momente,» märkis Tampere.
    «Ükski ettevõte ei tee selliseid ettepanekuid, mis neile oleksid majanduslikult kahjulikud,» kommenteeris Tiit Vähi. Ta tõlgendas seda kui soovi lõpetada kontsessioonileping ajal, mil enamjaolt on tehtud investeeringuid rahvusvaheliste ühenduste Soome, Rootsi ja Peterburi jaoks.
    Vähi sõnutsi oli kontsessioonilepingu eesmärk oluliselt parandada sidet maarajoonides. Ta ütles, et valitsus ei saa loobuda vastutusest viia investeeringud maale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Järjest kõrgenev intressimäär jahutab USA eluasemeturgu
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.