Valitsus pole rahul Eesti Telefoni äriplaaniga

«Valitsus on siiani kõik meie äriplaanid heaks kiitnud, küllap kiidab ka selle,» avaldas ASi Eesti Telefon pressiesindaja Kaja Tampere eile hommikul, kui polnud veel teada valitsuse seisukoht Eesti Telefoni äriplaani kohta aastateks 1996--2005. Kas seda võib tõlgendada kui puhkusel viibiva peadirektori poolt lobby hooletusse jätmist, ei osanud Tampere hiljem kommenteerida.

Peaminister Tiit Vähi sõnul loodab valitsus kuu aja pärast näha täiendatud äriplaani. Äriplaani järgi oli arvestatud Eesti inflatsiooniks kuni 1999. aastani üle 20 protsendi aastas ja eeldati inimeste sissetulekute kasvu umbes 25 protsenti aastas. Sellest tulenevalt tegi Eesti Telefon ka finantsarvutused ja tariifarvud.

«Meil jääb juba sel aastal inflatsioon 20 protsendi piiridesse ja järgmistel aastatel saab olema veel väiksem, seetõttu ei saanud me aktsepteerida sellist kiiret tariifide kasvu,» selgitas Vähi.

Sellel aastal Eesti Telefoni poolt investeeringuteks ette nähtud 420,4 miljonit krooni hindade tõusu Kaja Tampere sõnul kaasa ei too. Eesti Telefon kavatseb aga lõpetada ristsubsideerimise.

Tiit Vähi sõnutsi ei olnud valitsus rahul ka sellega, et kontsessioonilepingu järgi on põhirõhk investeeringutel maarajoonide telefonside väljaarendamiseks, ent Eesti Telefoni äriplaan oli selles osas väga üldsõnaline.

Kaja Tampere sõnutsi on just sellel aastal seatud eesmärgiks paigutada digitaalliine hõreda asustusega piirkondadesse. Sellel aastal pannakse koostöös ASiga Eesti Mobiiltelefon tööle statsionaarne telefonside Aegviidus, Laitsel ja Vilsandil. Hõreda asustusega Viljandi ja Võrumaa piirkondades, kuhu kaabli ehitamine on komplitseeritud, pannakse tööle raadiosidel baseeruv RAS 1000.

Tampere sõnul tahab firma sajandivahetuseks lahti saada telefonitaotlejate järjekordadest. Selleks luuakse järgneva kolme aasta jooksul igal aastal umbes 30 000 uut abonenti.

Sellel aastal kavatseb Eesti Telefon luua 38 000 uut digitaalnumbrit. Firma tahab demonteerida ka mitu vana jaama, mida pole enam mõtet korras hoida ja vabaneda 13 000 vanast abonendist. Praeguseks on asendatud digitaalliinidega Laagri ja Paide linna vanad telefoniliinid.

Tampere sõnul ei ole praegu Eesti Telefoni eesmärk mitte ülikasumi teenimine, vaid kontsessioonilepinguga pandud ülesannete täitmine.

Tampere lisas, et firma siseselt on ka arutatud, et võiks varem lõpetada kontsessioonilepinguga Eesti Telefonile antud monopoolse seisundi rahvusvaheliste kõnede osas. «Turumajanduse puudumine lisab palju pärssivaid momente,» märkis Tampere.

«Ükski ettevõte ei tee selliseid ettepanekuid, mis neile oleksid majanduslikult kahjulikud,» kommenteeris Tiit Vähi. Ta tõlgendas seda kui soovi lõpetada kontsessioonileping ajal, mil enamjaolt on tehtud investeeringuid rahvusvaheliste ühenduste Soome, Rootsi ja Peterburi jaoks.

Vähi sõnutsi oli kontsessioonilepingu eesmärk oluliselt parandada sidet maarajoonides. Ta ütles, et valitsus ei saa loobuda vastutusest viia investeeringud maale.