Eluasemefondi laen liiga väike

Artikkel

- Uudised
- 26. juuni 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eluasemefondi laen liiga väike
Reedel sõlmis eluasemefond Ühispanga ja Tallinna Pangaga lepingud, mille alusel hakkavad pangad pakkuma korteri- ja elamuühistutele uut laenutoodet.
Andres Jaadla sõnul maksab ühe keskmise maja renoveerimine 800 000 kuni 2,8 miljonit krooni. Tema arvutuste aluseks on kahe trepikoja ja 30 korteriga elamu.
«Seega võib võtta igast Tallinna linnaosast kaks-kolm maja ja raha ongi otsas,» kinnitas Jaadla.
Korteriühistute liidu esimehe sõnul vajab enamik Eesti suurpaneelelamuid raha renoveerimistöödeks. «Oleme välja arvutanud, et kui elamu on saanud 20 aastat vanaks, ei ole elanikelt hoolduskuludeks laekuvast rahast enam võimalik seda renoveerida,» väitis Jaadla.
Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul on pakutav laen esimene samm, et näha, kas elamuühistud on valmis laenu võtma ja pangad seda neile andma. «Alguses on ühistud kindlasti nõus laenama, aga pärast ühist koosolekut ei juleta seda otsustada,» väitis Lukas.
Eluasemefondi konsultandi Indrek Treufeldti sõnul on ühistuile laenatav raha mõeldud eeskätt elamute renoveerimiseks. «Raha nõuab akende tihendamine, soojamõõturite paigaldamine, soojussõlmede ja keskküttesüsteemide remont,» loetles ta ning lisas, et laenu andmisel eelistatakse renoveerimist energiasäästu otstarbel.
Treufeldti kinnitusel ei saa laenuga finantseerida asustamisõigust, hoonestusõigust ega kinnistu ostmist.
Andres Jaadla tunnistas, et seaduslik baas ei soosi praegu ühistute laenuvõtmist. «Siin tekib küsimus laenu tagatisest,» lausus ta. «Pangad võtavad ühistu jutule, kui see on kantud kinnistusse ja on korteriomand kui kinnisasi.»
Tallinna Panga krediidi ja korporatiivpanganduse osakonna projektijuhi Meelis Niine sõnul arvestab pank laenu tagatisena ühistu liikmete kortereid vallasvarana või kinnistut tervikuna. «Ise näeksime kõige paremini, kui see oleks kinnistu,» lisas ta.
Vastavalt eluasemefondi ja pankade vahel sõlmitud lepingule on eluasemelaenu miinimumsumma 100 000 krooni ja laenu tagasimaksmise tähtaeg 15 aastat.
Niine sõnul ei ole laenu ülempiiri kehtestatud. «See sõltub ühistu renoveerimisvajadusest ja maksejõulisusest laenu tagasimaksmisel,» kinnitas ta.
Laenuintress pole fikseeritud. Sätestatud on, et intressi korrigeeritakse kaks korda aastas. Praegu on intress 12--13 protsenti, kuid kui ühistu on kantud kinnistusraamatusse, on see kindlasti 12 protsenti, väitis Niin.
Andres Jaadla sõnas, et laenuvõimalus motiveerib ühistuid erastama hoonete aluse maa ja kandma end kinnistusraamatusse. «Usun, et see paneb maa erastamise liikuma,» lausus Jaadla.
Indrek Treufeldti sõnul peab laenu taotlev ühistu olema nõus osalema eluasemefondi koordineeritavas tehnilise ja sotsiaalse järelevalve programmis. «Selles osalemine ei lähe ühistule midagi maksma,» kinnitas ta.
Meelis Niine kinnitusel vaatab pank laenuandmisel läbi korteriühistu viimaste perioodide finantsnäitajad. «Hea meelega räägiks just nende ühistutega, kellel ei ole viimasel kolmel kuul olnud suuri võlgu,» lausus Niin.
Tallinna Panga esindaja sõnul on laenu taotlemise protseduur tavaline. «Ühistu peab täitma laenutaotluse ja esitama koosoleku protokolli, kus on kirjas, et soovitakse laenu võtta.» Lisaks peab ühistu valima ühe inimese ennast esindama.
Jüri Lukase kinnitusel valmistatakse ette ka üht 15 mln kroonist laenu maailmapangalt. Praegu on need dokumendid rahandusministeeriumis. Lukase sõnul on veel lõplikult otsustamata, kas seda laenu võetakse.
Hetkel kuum