Leedu ei suutnud valuutafondi mõjutada

Leedu pidas rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) pingelisi läbirääkimisi maikuus Vilniuses ja hiljem Washingtonis, ent fondi ümber veenda Leedul ei õnnestunud.

Leedu valitsus otsustas märtsis kaitsta kohalike tootjate huve ning jätta impordimaksud keskmiselt 35 protsendi tasemele. Keskmine määr pidi laienema nn toidukorvi suhtes -- liha, munade, piima, või, kartuli ja suhkru suhtes.

Nüüd saatsid Leedu peaminister Mindaugas Stankevicius ja Leedu Panga juhatuse esimees Reinoldijus ?arkinas IMFi tegevdirektorile Michel Camdessus'le kirja, milles kinnitasid, et Leedu peab kinni memorandumis fikseeritud kohustustest. See tähendab, et üheksa kuu jooksul alandab Leedu põllumajandussaaduste impordimakse keskmiselt 27,5 protsendilt 20 protsendile. Tuleva aasta septembrist alandab Leedu neid keskmiselt 10 protsendini. Vastutasuks saab Leedu IMFilt kuni 1997. a oktoobrini osade kaupa laenuks 200 mln USD.

Kas IMF nüüd eraldab järjekordse, 30 mln dollari suuruse laenu, oleneb mais toimunud kontrolli tulemustest.

Rahvusvahelise valuutafondi juhtkond teeb otsuse 26. juunil.

Fondile saadetud kirjas palus Leedu muu hulgas mitte keelata lühiajaliste laenude võtmist lääneriikidelt. Leedu leiab, et praegu on soodsam võtta eelarvedefitsiidi katteks laene, kui kasutada valitsuse võlakirjade müügist saadavaid summasid.

Peaminister ja keskpanga president kirjutavad, et pangakriis on tekitanud umbusaldust pankade suhtes ning paljud elanikud on oma hoiused välja võtnud. Vähenenud nõudlus Leedu valitsuse võlakirjade järgi sundis tõstma intresse, vähendama kulutusi põllumajandusele ja investeeringuid.

Leedu majandus saab tänavu tunda selle kriisi tagajärgi, kinnitavad kirja autorid. Selle aasta viie kuuga on Leedu loomakasvatustoodang vähenenud, v.a piimatootmine.

Leedu statistikaamet teatas, et jaanuarist maini osteti loomi ja linde kokku 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Mune osteti kokku viis protsenti vähem, kuid piima väljalüps kasvas kolm protsenti. Viie kuuga lüpsti ühtekokku 379 000 tonni piima ning saadi 200 miljonit muna.

Eramajandites kasvatati kolmandik (34 protsenti) loomadest ning toodeti rohkem kui kaks kolmandikku (75 protsenti) piimast.

Samal ajavahemikul kasvas riigi tööstustootmine 8,5 protsenti ning toodangu müük 11,3 protsenti.

Leedu kaupluste käive kasvas maikuus 8,2 protsenti. Jaekaubakäive moodustas mais 970 miljonit litti ja viie kuu jooksul 4,4 miljardit litti. 90 protsenti kaupadest müüdi erakauplustes ja turgudel, kümme protsenti aga riiklikes poodides.

1995. aastal oli Leedul Baltimaade suurim välisvõlg, mis ulatus 827,3 miljoni USA dollarini. Läti võlg oli 430,4 miljonit ja Eesti oma 260 miljonit dollarit.

Avaliku arvamuse uurimuse andmeil peab 43 protsenti leedulastest suures osas riigi kontrolli alt väljajääva turumajanduse loomist ebaõigeks sammuks. Vaba turumajanduse pooldajaks peab end 52 protsenti küsitletuist. Neljandik küsitletuist on kindlalt seisukohal, et viimase kahe kuu jooksul on halvenenud nii kogu riigi kui nende enda majanduslik olukord. BNS-ELTA-ETA