• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühe sidemonopoli elust

    Nõukogude ajal ootasid inimesed pikisilmi oma isiklikku telefoni. Lootust saada toanurka väike tirisev masin, millest aeg-ajalt rohkem või vähem armastatud tuttavate hääli kuulda saab, pärandati edasi isalt pojale. Ning mõnele telefoniõnn ikka naeratas.
    16. detsembril 1992 allakirjutatud kontsessioonilepinguga andis Eesti valitsus ASile Eesti Telefon monopoli Eestis telefonivõrgu arendamiseks. Kuna senise riigiettevõtte taha astus rootslaste firma Telia ja soomlaste Telecom Finlandi poolt moodustatud ettevõte Baltic Tele AB, olid klientide lootused uue telefonihiiglase sünniga kõrgele kruvitud. Oodati telefoniabonentide arvu kiiret kasvu ja sama kiiret telefonside kvaliteedi paranemist.
    Kuid Eesti Telefoni töö jätab soovida. Kuigi firma on loonud umbes 90 000 uut abonenti ja levitanud digitaalside paljudesse Eesti linnadesse ja maakohtadesse, on endiselt kõnede kvaliteet kehv. Paljude maa-asulatega on telefonitsi lausa võimatu ühendust saada. Ka veidi paremas linnasides murravad vestlusesse sisse teised kõned. Kaugekõnede otsevalimine käib maal endiselt kaugsideoperaatori kaudu, otsevalimisest ei varjugi. Ning õnnelik on see, kes satub Eesti Telefoni digitaalvõrgu laiendamise plaanidesse. Majades, kuhu digitaalliin niipea ei jõua, võib telefoni oodates endiselt halliks minna.
    Kui kõnede kvaliteeti kõrvutada telefoniteenuste üha kasvava hinnaga, siis on Eesti Telefoni monopoolne olemus kristallselgelt näha. Veelgi paremini joonistub see välja telefoniäri psühholoogiasse süvenedes. Ühe riigi rahvusliku telefonivõrgu loomine on ettevõtmine, mis selle peale kulutatavad miljonid siis kuhjaga tagasi toob, kui telefonivõrk valmis on saanud. Kui mõnel firmal on õnnestunud võrgu rajamisega ühele poole saada, on teistel samalaadsetel firmadel juba kas äärmiselt raske või praktiliselt võimatu ennast turul maksma panna ja juba väljakujunenud monopoliga võistlema hakata. Kuid võistlus on vabas turumajanduses ainukene asi, mis sunnib firmasid rahaküsimisele lisaks ka pakutava teenuse kvaliteedile tähelepanu pöörama.
    Küsitavusi on ka Eesti Tele-foni siinsele turule tarnitavate välisinvesteeringutega. Ajavahemikus 1993--1996 on Eesti Telefon paigutanud 1,6 miljardit krooni Eesti telefonside arendamisse. Igati aukartustäratav summa. Teisalt ei tasu investeeringute hiigelsummast ekslikult furoori sattuda. Kui arvestada Eesti Telefoni klientide arvu ja seda, et väga olulise osa neist moodustavad firmad ja ettevõtted, võib arvata, et enamiku investeeringutest on Eesti Telefon juba mitmesuguste telefonimaksudega tagasi saanud.
    Eelöeldu taustal võiks es-mapilgul tervitada valitsuse üleeilset otsust mitte kinnitada Eesti Telefoni äriplaani aastateks 1996--2005. Toompeal hurjutati Eesti Telefoni, kuna tolle plaanid maapiirkondade telefonside parandamiseks on väga üldsõnalised. Valitsus pani telefonifirmale süüks ka liiga suure inflatsioonitaseme pakkumist oma tulevaste hinnatõusude põhjenduseks. Äripäev imetleb siinkohal peaminister Tiit Vähi optimismi inflatsioonitempode prognoosimisel.
    Valitsuse kriitikanoolte tagant kumavad siiski rohkem kohalikud valimised, kui ärieetilised ja tarbijakaitsest tiivustataud põhimõtted. Telefonimaksude kergitamisele ajutise tõkke asetamine on populaarsust tõstev trikk, mida on hea kasutada valimispropaganda ühe trumbina.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Endised töötajad tahavad firmamatja kätte liikunud vanalinna restoranipidaja pankrotti
Umbes 25 aastat tegutsenud Tallinna vanalinna restorani Kalle Kusta operaatorfirma müüdi veidi üle aasta tagasi firmamatja Raul Pindiga seotud ettevõttele. Endised töötajad nõuavad nüüd ettevõtte pankrotti.
Umbes 25 aastat tegutsenud Tallinna vanalinna restorani Kalle Kusta operaatorfirma müüdi veidi üle aasta tagasi firmamatja Raul Pindiga seotud ettevõttele. Endised töötajad nõuavad nüüd ettevõtte pankrotti.