President Meri USA-visiitide mõju Eesti-USA majandussuhetele
President Lennart Meri on lühikese aja jooksul teinud kaks olulist visiiti Ameerika Ühendriikidesse. Esimene neist leidis aset 1995. a septembris-oktoobris, mil presidendiga kaasas olnud mõjukas Eesti ärimeeste seltskond külastas paljusid suuri USA majanduskeskusi ja Mehhikot. Hiljuti toimunud Lennart Meri USA-visiidil saatsid teda Eesti välisinvesteeringute agentuuri direktor Jüri Sakkeus, ASi Leibur peadirektor Ants Promann ja RASi Kiviter peadirektor Jüri Soone.
New Yorgis City Banki toetusel ja ruumes peetud Eesti, Läti ja Leedu investeerimistingimusi tutvustava konverentsi, samuti kõigi ülejäänud kohtumiste mõte oli tutvustada Eestit kui soodsat investeerimispaika ja riiki Euroopas. Jüri Sakkeuse hinnangul kujunes Eesti presidendi ja temaga kaasas olnud majandusinimeste visiit heaks jätkuks 1995. a külaskäigule, arendades tookordset aktsiooni edasi teadlikuks ja sihikindlaks protsessiks, mille eesmärk on suurendada USA investeeringuid Eestis ning soodustada kaubavahetuse kasvu ja uute koostööprojektide teket. Võib öelda, et USA-pool on märganud Eesti sihikindlat huvi ja tegevust.
Eelkõige stabiilset ja hästi funktsioneerivat pangandust ja finantssektorit, kiiresti areneva väärtpaberituru ja telekommunikatsioonidega «sillapead» Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja Venemaa kaubateede ristumispaigas, soodsaid kaubanduslepinguid ning avatud investeerimis- ja majanduskeskkonnaga tulevast ELi liikmesriiki.
Kõik see püüabki näidata, et Eesti on protsess, pidev areng. Eesti püüab Ameerikale müüa seega tema enese ideaale vabast ettevõtlusest, infoühiskonnast ja usust oma plaanide teostumisse.
Juba ainuüksi eelmisest presidendi visiidist möödunud kolmveerandi aastaga on Eesti toimunud õige palju -- edasi on arenenud väärtpaberiturg ja pangad, avatud on Tallinna väärtpaberibörs, asutud kavandama komputeriseerimise tiigrihüpet, sõlmitud rohkesti vabakaubanduslepinguid, General Motors on andnud Normale teist aastat järjest parima allhankija tiitli jm.
USA põllumajandusringkondi üllatasid USA kaubandusministeeriumi andmed, mille kohaselt Eesti oli 1995. a Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas Poola järel teisel kohal USAst külmutatud kanaliha importimisel, millest üle 80% reeksporditi Ukrainasse ja Venemaale.
Peale Coca-Cola ja McDonalds'i on Eesti vastu hakanud tõsist huvi tundma suurfirmad NRG Energy ja Coastal Corp. Velsicol Eesti ASi kogemus on aga äratanud juba teiste USA firmade huvi Eesti keemiatööstusettevõtete erastamise vastu.
Ants Promann leidis USA turu olevat väga huvitava ja mitmekesise, kus on tugev konkurents, kuid ka väikesed ni?id, kus saaks löögile pääseda. Parim näide Eesti toote suutlikkusest USA turul läbi lüüa on «Saku Originaal». Loodetavasti on sama edukas Standardi mööbel jt Eesti tooted.
USA investeeringuid võib Eesti riigi seisukohalt vaadelda kui tükikest täiendavat julgeolekut. Lisaks jõuavad koos investeeringutega Eestisse USA firmade juhtimiskogemused ning efektiivne tööstiil, mis aitavad Eestil kiiremini jõuda Euroopa arenenud riikide hulka.
Paljud Venemaal kõrvetada saanud USA firmad suunduvad «karukoopa» naaberriikidesse, et olla «koopa lähedal, kuid mitte koopas,» nagu ütles üks investeerimiskonverentsil osalenu.
Suheldes tihedamalt USA firmadega, on Eesti ettevõtjad kindlasti kogenud, et ei tohi alahinnata väikeseid advokaadikontoreid ja konsultatsioonifirmasid, sest tihtipeale on ainult tänu neile võimalik saada kontakte suuremate USA kompaniidega. Sest sellised pisifirmad ümbritsevad «lootsilaevukestena suuri tankereid», otsides neile huvipakkuvaid projekte.
Presidendi visiitide tulemusena tekivad uued kontaktid, tutvustatakse Eestit ja Eesti Washingtoni-saatkonda, mis on algallikas, kust Eesti vastu huvi tundvad USA firmad saavad infot Eesti firmade kohta ja ka võimaluse nendega kontakte sõlmida.