• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turu kontrollimise katse lõppes Sumitomol õnnetult

    Inglise majandusajaleht Financial Times annab põhjaliku ülevaate selle afääri tagamaadest. Sumitomo maakler Yasuo Hamanaka asus firmas vasetehinguid juhtima 1986. aastal ja lõi kohe tihedad sidemed Hiina riiklike firmadega, luues ilmselt salajase kartellikokkuleppe. Üheskoos avaldasid nad suurt mõju vase hinnale ning püüdsid kruvida selle nii kõrgele kui võimalik.
    Eelmisel suvel, kui vasetonni hind oli jõudnud 3000 dollarini, jõudis üha rohkem eksperte veendumusele, et vase hind on liiga kõrge ning et tuleb mõjutada selle alanemist. Iseäranis kui arvestada, et vasetonni tootmiskulud olid ainult 1400 dollarit.
    Eelmise aasta augustis asusid paljud fondid vaske müüma. Nad alustasid väiksemate partiidega. Kuid peagi olid nad müünud 100 000 tonni vaske, ilma et hind oleks karvavõrdki muutunud. Müüdi 200 000 tonni, ikka tulemusteta. Isegi siis, kui müüdi 800 000 tonni vaske, mis on 75% Jaapani aastatoodangust, ei suutnud nad hinda alla lüüa, kuna Sumitomo ja Yasuo Hamanaka ostsid kogu vase kokku.
    Osa müüjate närvid ei pidanud vastu ja nad astusid mängust välja. Loobujate hulgas oli ka George Soros ja talle kuuluv Quantum Fund, mis loobus tänavu märtsis. Kuid näiteks Julian Robertsoni Tiger Fund pidas vastu.
    17. mail tekkisid turgudel kuuldused, et Yasuo Hamanaka tagandati Sumitomo vasetehingute juhi kohalt. Sama päeva pärastlõunal paiskas American Iron & Metalsi juht Herbie Black müüki 50 000 tonni vaske.
    Kui Hamanakat ei olnud enam ostmas, siis langes vasehind kahe päevaga 12 protsenti. Samal ajal pöörasid Hiina firmad Sumitomole selja, kuna nad kartsid, et vase hind hakkab kukkuma, ja paiskasid müüki 300 000 tonni vaske.
    5. juunil Hamanaka vallandati. Selle kohta ei tehtud ametlikku teadet, kuid kuuldus levis. Puhkes meeletu müük-ost ja kahe tunniga langes vase hind turul 15 protsenti.
    Alles 13. juunil teatas Sumitomo ametlikult oma kahjumist. Sumitomo teatas oma kahjumiks 21,6 miljardit Eesti krooni, kuid Financial Timesi hinnangul ulatub see 48 miljardini.
    See on hind, mida Sumitomol tuli maksta selle eest, et ta püüdis allutada turgu oma kontrollile. Seda võib võrrelda Malaisia valitsuse katsega kujundada 1980. aastatel tina hinda ja OPECi võitlusega nafta hinna tõstmise eest.
    Vase hinna langus ei mõjuta vasetoodangut maailmas veel mõnda aega, kuigi kõrgete kulutustega kaevandused on pitsitust juba tunda saanud, märgivad analüütikud.
    Vask on viimase kahe kuuga kaotanud Sumitomo skandaali tõttu üle kolmandiku oma väärtusest.
    Vasenaela hind on umbes 80 senti. Kuid isegi nii madalate hindade juures on vasetootmine tulus äri, kuna otsesed tootmiskulud on umbes 55--60 USA senti naela kohta. FT-DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.