9. juuli 1996 kell 22:00

Ministeeriumid varjavad omatulusid

Küsimusele, kas on Eesti riigis inimest, kellel on ülevaade ministeeriumide omatuludest ja nende kasutamisest, vastab majandusminister Andres Lipstok: «Kui, siis ainult rahandusministeeriumil.»

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver möönab, et sellist ülevaadet ei ole. Ometi esitavad ministeeriumid koos aastaaruandega rahandusministeeriumile ka ülevaate omatuludest. «Me ei ole neid koondanud, mingit ülevaadet siiani tõesti ei ole,» kostab Liiver.

Ta lisab, et kuna alles sellel aastal võeti vastu riigivara seadus ning loomisel on riigivara register, siis on ehk tulevikus lootust mingi ülevaate saamiseks.

Praegu tuleb meil leppida ülevaatega, mille järgi näiteks rahandusministeerium teatab, et 1995. aasta algul kuulus riigile 193 ettevõtet, statistikaameti andmeil 640 ja ettevõtete registri andmeil 1234 ettevõtet.

Praegu on ministeeriumide kui riigieelarveliste asutuste omatulud seadustatud ja riigieelarve välised. Ministeeriumid saavad oma vara rentida ja võõrandada, ilma et keegi täpselt teaks, mida saadud tuludega ette võetakse.

«Ministeeriumidele tekib paralleelne raha, mistõttu maksumaksja ei teagi, palju läheb maksma riigiaparaadi ning ühe ja teise ministeeriumi ülalpidamine,» nendib riigikontrolli peakontrolör Hindrek Meri.

Riigikontrolli arvestuste kohaselt moodustavad omatulud enam kui 400 miljonit krooni aastas. Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov lisab, et tegelikud omatulud on veelgi suuremad.

Valitsus on sätestanud, et see raha peaks minema asutuste materiaaltehnilise baasi parandamiseks, kuid riigikontrolli andmetel läheb 400 miljoni kroonisest omatulust umbes 75 miljonit töötasudeks.

Omatuludest rääkides muutuvad ministeeriumide esindajad kidakeelseks. Kuidagi ei taha klappida ka riigikontrolli ja ministeeriumide andmed omatulude suuruse kohta. Ministeeriumide ametnike nimetatud summade liitmisel jõuab heal juhul 40 miljoni kroonini.

Sotsiaalministeeriumi üldosakonna peaspetsialisti Tõnis Jaska sõnul olid sotsiaalministeeriumi omatulud eelmisel aastal vaid 600 000 krooni ringis, mis saadi Gonsiori 29 asuva hoone ruumide rendist. Umbes 5000m² pinnast on pool rentnike käes.

Jaska sõnul on keskmine rendihind ruutmeetri pealt 100 krooni kuus. Korrutustehe 2500x100x12 annab aastaseks omatuluks siiski kolm miljonit krooni!

Lisaks on sotsiaalministeeriumi bilansis üks Toompeal vene kiriku taga asuvatest hoonetest ja üks sanatoorium. Hulluks läheb Jaska hinnangul olukord alates 15. juulist, mil ministeeriumid peavad 30% omatuludest kandma riigieelarvesse.

Sama mure kummitab majandusministeeriumi majandustalituse juhatajat Väino Nurme. Harju tn 11 asuva majandusministeeriumi rentnikeks on näiteks Itaalia saatkond, AS Euro Estonia, AS Snail jt. Keskmiseks ruutmeetri hinnaks Harju tänava majas on Nurme sõnul 150 krooni. Lisaks rendib majandusministeerium välja Kiriku 6 ja Rahukohtu 2 asuvat hoonet.

Nurm kummutab arvamust ministeeriumide suurtest omatuludest, lisades, et kahest miljonist, mis rendituludest saadi, jääb isegi hoonete korrashoiuks ja remondiks väheks.

Hetkel kuum