Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti tähtsustub transiidimaana
Prognoos põhineb Venemaa kui peamise transiitkaubanduse partneri majanduslikul arengumudelil, rääkis uurimuse koostaja, teaduste akadeemia majanduse instituudi spetsialist Jüri Laving.
Eesti transiiti iseloomustab ida--läänesuunalisus, ütles Laving. Uurimuse andmetel veetakse Venemaalt ja SRÜ riikidest Eesti kaudu läände naftasaadusi, kivisütt ja teravilja. Läänest Venemaale liiguvad põhiliselt konteinerkaubad, st toiduained, olmetehnika, alkohol ja tubakas.
Valitsuse transiidikomisjoni strateegilise planeerimise töögrupi juht, majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso rääkis, et komisjoni uurimus on aluseks Eesti transiidipoliitika formuleerimisel ja transiitkaubanduse prioriteetide määramisel.
Kuna 95 protsenti transiitvedudest kulgeb Muuga sadama kaudu ja mööda raudteed, siis peaksid ka põhiinvesteeringud minema sinna, väitis Ratso.
Majandusministeeriumi asekantsleri sõnul on üks transiitkaubanduse prioriteet kaupadele väärtuse lisamine Eesti jaotuskeskuses. Jaotuskeskuses tehtav kaupade täiendav töötlemine, pakendamine ja etikettimine suurendab transiidi pealt saadavat tulu, lausus Ratso.
Valitsuse transiidikomisjoni töögrupp prognoosib uurimuses ka eksport-, import- ja kohalike vedude mahu kasvu Eestis eelmise aasta 4,6 miljonilt tonnilt 7,7 miljonile tonnile 2000. aastal.