Kaitsetollide surve kasvab

Artikkel

- Uudised
- 11. juuli 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaitsetollide surve kasvab
Kaitsetollide kehtestamine tuli arutusele ka kolmapäeval valitsuse ja põllumajandustootjate vahelisel kohtumisel. Kohtumise tegelik eesmärk oli leida riigi poolt võimalus toetada põllumajandust 1,1 miljardi krooniga.
«Üks ei välista ju teist,» ütles põllumajandusministeeriumi kaubandusbüroo juhataja Ene Maadvere.
Peaministri majandusnõuniku Hardo Pajula sõnul ei ole kaitsetollide kehtestamine võimatu: «Kahtlemata on see vale samm. Terve mõistus ütleb, et vabakaubandusele ei ole alternatiivi,» kommenteeris Pajula.
Lisaks peaministri majandusnõunikule ja reformierakonnale on ka majandusminister Andres Lipstok kategooriliselt kaitsetollide vastu ja ta tõlgendab seda poliitilise dokumendina.
Ene Maadvere sõnul on põllumajandus kui põhjatu auk, mis vajab nii tolle, subsiidiume kui eksporditoetusi.
Jürgen Ligi juhtis tähelepanu riigi võimalustele, kuigi tal pole midagi selle vastu, et kui Eesti sisemajanduse kogutoodang oleks võrdne ?veitsi omaga, siis võiks ka Eesti agraarkultuuri säilitada, toetades seda 80 protsendi ulatuses.
Põllumajandusministeerium soovib kehtestada kuni 70 protsendi suurusi kaitsetolle.
Ühe variandi järgi võiksid Eestile mittetundlike kaubagruppide tollitariifid kõikuda nulli ja 20 protsendi vahel ning tundlike kaupade, nagu piima- ja lihatooted ning teravili, tollimäärad 30 protsendist 70ni.
Teise ministeeriumi poolt pakutud variandi kohaselt kehtiks kuni 15protsendiline tollimaks näiteks liha, jahu, tangu, lihast ja kalast toodete, konservide ja muude toidukaupade ning ka tubaka ja alkoholi suhtes. 12 protsendi suurune tollimaks tuleks kehtestada piimatoodetele, munadele, köögiviljale jne; kümneprotsendiline tollimaks kohvile, teele ja teraviljale.
Põllumajandusministeeriumi esindajate arvutuste kohaselt tooksid tollimaksud kaasa kuni 3,6protsendilise üldise hinnatõusu. Reformierakondlase Jürgen Ligi sõnul tõuseksid esmatarbekaupade hinnad aga vastavuses kehtestatud tollimaksudele.
Põllumajandusministeerium viitab vohavale salakaubandusele, mille tõkestamiseks oli vaja kuu aega tagasi miinimumhindu, nüüd kaitsetolle.
Seni ei ole president Lennart Meri käibemaksuseaduse muudatust, mis kehtestaks miinimumhinnad, veel välja kuulutanud.
Riigikogu kantselei majandusliku ja sotsiaalse informatsiooni osakonna nõunik Mart Remmel konstateeris, et Eesti on ka pärast valitsuse poolt kehtestatavaid imporditud põllumajandussaaduste miinimumhindu kaitsetu. Kaitsetollide kehtestamine tähendaks Hardo Pajula sõnul seda, et üks väike grupp võidab lõppkokkuvõttes vähem, kui suur grupp kaotab. Pajula sõnul ei ole tegemist mitte majandusküsimusega, vaid ühe rühma suure poliitilise motivatsiooniga.
Jürgen Ligi viitas eelseisvatele presidendivalimistele: «Neil (maameestel -- toim) on kombeks pakkuda meile valimiseks mitut halba,» kommenteeris ta.
Hetkel kuum