Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Vene kapitalile anda erastamisel määrav roll?

    Mitte ühegi riigi kapitali ei saa erastamisest eemale hoida. Kui Vene kapital on avalik, tema päritolu, ja see, kes selle taga, on teada, siis miks mitte?
    Eesti Merelaevanduse erastamise otsustab lõplikult muidugi erastamisagentuur. Minu idee on, et see toimuks aktsiakapitali laiendamise või olemasolevate aktsiate müügi teel. Nii oleks kogu firma terviklikkus säilitatud. Väliskapitali on igal juhul küllaltki palju vaja. Aktsiate kontrollpakist peaks aga vähemalt viiskümmend protsenti kuuluma Eesti päritolu firmale. See on vajalik selleks, et säilitada Eesti Merelaevanduse laevadel Eesti lippu. Seda nõuab ka registriseadus.
    Alguses ei oleks ka paha, kui säiliks riigi osalus Eesti Merelaevanduses. Küsimus on siin muidugi põhimõtteline.
    Igal juhul peaks kontrollpakk olema erasektori käes, sest muidu ei tulekski keegi erastama. Kas selle kontrollpaki suurus saab olema 51% või 67%, see on juba omaette küsimus.
    Eesti transiidi arengu kõige suurem takistaja on praegu ebakindlus piiril. Autodega vedu võtab väga kaua aega. Venemaal on väga palju ebaselgust tolliformaalsustes ja muudes küsimustes. Ning ega Eesit ja Vene riikidevahelistes suhetes erilist usaldust ka ei ole. Transiidis peab hinnapoliitika olema kindel. Peab olema pikaajaline hinnaperspektiiv. Muidu on väga raske teha kaugemaid plaane.
    Eesti riigil ei ole nii palju raha, et raudtee kiirelt üles ehitada. Suhtun igati positiivselt sellesse erastamisskeemi, mida kasutati Eesti Gaasi puhul -- kahe tugeva välisinvestori (Saksa ja Vene) kaasamine lisaks Eesti osalusele.
    Tõenäoliselt on optimaalne variant kas mingi ühiskapitalile tugineva ettevõtte moodustamine või kontsessioon. Kapitalil, olgu ta punane, sinine või roheline, ei ole vahet. Igasugune kapitali sissetoomine mõjub positiivselt.
    Mis puutub Signe Ratso esitatud süüdistustesse nagu oleks Eesti Raudtee üks põhilisi transiidi takistajaid, siis tahaksin öelda, et probleem pole mitte niivõrd raudtee, kui riigi oma. Eesti Raudtee teeb transiidi võimalikuks. Transiit kasvab praegu 11% aastas.
    On olemas takistavaid tegureid, mis ei võimalda transiitkaupu rohkem läbi vedada. Piirijaamu ei ole, eriti oleks see nõutav Narvas. Raudtee nõuab väga suuri investeeringuid ja siin ei hoolitse riik oma hea äriidee eest. Omal ajal tuli raha raudtee remondiks Vene naftadollaritest. Praegu neid enam ei ole. Investeeringute vähesusest hoolimata on raudtee püüdnud tegutseda nii hästi kui võimalik.
    On kujunenud välja selline situatsioon, kus raudtee on sadamast märksa halvemas olukorras. Sadam on väga suure läbilaskevõimega, kuid raudtee ei ole. Siin on midagi väga valesti plaanitud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.