Transiit toob pudrumäed

Valitsust on pikka aega hurjutatud selle eest, et tal puudub selge ettekujutus, millised peaksid olema prioriteedid majanduse arendamisel. Nüüd on pika hoovõtu peale astutud ka esimene samm: eelmisel nädalal esitles majandusministeerium dokumenti, milles tuuakse välja Eesti transiidipoliitika põhisuunad. Selles dokumendis nimetatakse transiitkaubanduse arendamine Eestis üheks prioriteetseks alaks. Samas sisaldub ka uurimus Eesti kui transiidimaa konkurentsivõimest ekspedeerimisfirmade hinnangul.

Äripäev tahab rõhutada selle dokumendi valmimise tähtsust Eesti majanduse edasisele arengule ja loodab, et dokumendis kirjapandud prioriteedid ja põhimõtted ainult paberile ei jää. Seda enam, et Eesti konkurendid transiiditeenuste pakkujana -- Läti ja Leedu -- on transiidi juba kuulutanud riiklikuks prioriteediks.

Peatähtis on, et see dokument valmis Eesti Vabariigi ja tema kodanike tulevast heaolu silmas pidades kui mitte õigel ajal, siis vähemasti mitte hilja. Nüüd on valitsusel olemas terviklik programm, millest lähtudes saab kindlasti teha parimaid otsuseid transiidi seisukohalt ülioluliste infrastruktuuriettevõtete, nagu Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam, erastamise ettevalmistamisel ja erastamisotsuste tegemisel. Tallinna Sadama erastamiskontseptsioon valmib juba käesoleva aasta lõpus.

Väga oluliseks tuleb hinnata kontseptsiooni osa, milles peetakse võimalikuks ja vajalikuks kaasata muu hulgas ka Venemaa kapitali sadamate ja raudtee töö oluliseks parendamiseks. «Transiidi stabiilsuse tagamise huvides on otstarbekas kaasata transpordiprotsessis osalevate ettevõtete tegevusse välisriikide kapitali, kelle firmad kasutavad Eestit oma kaupade transiitveoks. Valitsus soodustab seda protsessi,» on kirjas dokumendis. Samas on märgitud, et põhilisteks transiitvedude lähte- ja sihtmaadeks on idas Venemaa ja teised SRÜ riigid.

Investeeringuid on aga hä-dasti tarvis. Ekspedeerijate antud hinnang Eesti Raudtee tööle oli paljuski negatiivne, esmase tähtsusega ülesandeks peeti Tallinna--Narva vahelise raudtee rekonstrueerimist. Kindlasti on võimalik luua sadamate ja raudtee baasil niisuguse omanikestruktuuriga firmad, nagu praegu on Eesti Gaas.

Transiidi teenindamise kvaliteedi tõstmise kõrval tuleb igati rõhutada müügitöö tähtsust. See tähendab, et riik peab kõvasti vaeva nägema Eesti tutvustamisel transiidimaana maailmas ja Venemaal. See tähendab suuri summasid otsesele reklaamile. Samuti võiks luua väikeseid müügiüksusi, kes siis eelkõige Venes klientidele Eesti tohutuid transiidivõimalusi tutvustaksid.

Erilist tähelepanu tuleb kind-lasti pöörata tolli tööle. Ekspedeerimisfirmade juhid märkisid ära mitmeid kitsaskohti, nagu tollitöötajate madal kvalifikatsioon, protseduuride aeglus, info raske kättesaadavus. Korruptsiooniga on tollis kokku puutunud tervelt neljandik küsitletuist. Ilmne on, tolliametnike palk peab mitmekordistuma, näiteks nooreminspektori brutopalk 1305 krooni on häbematult väike.

Äripäev loodab, et valitsus suudab väljatöötatud kontseptsiooni ellu viia vaatamata tõsiasjale, et see nõuab palju raha. Läti riik näiteks kavatseb 15 aasta jooksul investeerida transpordi infrastruktuuri 12 miljardit dollarit, mis aasta kohta annab välja pea Eesti riigieelarve. Nagu näha, konkurendid ei anna mitte asu. Rongi peale on hea astuda enne, kui see jaamast lahkub.