Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestile on vaja loomingulist inseneritööd

    Ilma suure kärata üldises tähenduses toimus Tallinnas 28.--30. juunil Eesti Näituste korraldatud esimene Eesti militaarnäitus «Kaitstud kodu».
    Korraldajad olid asja ette võtnud ja läbi viinud professionaalselt ning kõik kolm näitusepäeva olid täis kaitseväe, piirivalve, päästeameti, ERA ja tolliameti tehnika ja isikkoosseisu väljaõppe demonstratsioone, kontsertetteasteid jm.
    Näitusele olid kutsutud osalema Eestimaa firmad, kes on seotud tehnikaalaste riigihangetega või kes kavatsevad oma aju- ja tootmispotentsiaali meie riigi teenistusse pakkuda. Ühes hästi kujundatud näitusepaviljonis oli meid koos ligi 30 ning kõik me hellitasime korraldajate poolt välja lubatud lootust pälvida vastavate ametkondade juhtivate tehnikaspetsialistide tähelepanu.
    Tuli sügavalt pettuda -- meid külastasid küll lähemad ja kaugemad eksponendid, sõjaväelased, muude teenistuste väljapanekute stendistid, perekonnad lastega, kuid väga üksikud ametimehed, enamasti inkognito. Toimus seminar, kus ainsana oli esindatud kaitseministeeriumi büroo, kelle juhataja põhiliseks kõneaineks oli totaalne rahapuudus. Ega viimase asjaolu üle suurt arutada ju saagi, kuid ärevaks teeb see, et ettekandjal praktiliselt puudus ettekujutus kaitseväe vajaduste prioriteetidest. Samas võis antud riigiametniku poolt täheldada tuntud ja levinud umbusku kohalike tootmisvõimaluste suhtes.
    Öeldut saan omaenda ja oma koostööpartnerfirmade kogemuse põhjal laiendada ja üldistada. Meie väikeses ja vaeses Eesti riigis on ohtlikku ulatust võtmas ametkondade põlglik suhtumine kohalikesse firmadesse ja nende poolt pakutusse.
    Eelistatakse enamasti võõramaist, sest eestimaisel on üldiselt see viga, et tulemus ei tarvitse olla viletsam, kuid soovitud seadet või aparaati, stendi või metoodikat ei saa kohe näha ja käega katsuda. Asi on lihtsalt selles, et ilma tellimuseta ei ole enamasti (väiksemad asjad välja arvatud) majanduslikult põhjendatud risk valmistada katseeksemplar, seda katsetada ja sertifitseerida. Samas ametnikele ei kõlba argumendiks ei madalam hind, ei märkimisväärselt odavam kohalik teenindamine ega ka väljavaade vähendada oluliselt riigi kaubandusbilansi defitsiiti olemasoleva insenertehnilise kaadri rakendamisel jm.
    On kohane küsida, kas ametkond selliselt käitudes toimib riiklikult või mitte. Kitsalt võttes on taktikalises plaanis käitumine ehk põhjendatudki, eelkõige küll kui ametnikku ennast vastutusest säästev. Kuid mis järgneb paratamatult sellisele hoiakule pikemas perspektiivis?
    Ühelt poolt on riik kulutanud ja kulutab inseneride ja konstruktorite, tehnikateadlaste ja spetsialistide harimiseks tohutuid summasid, kuid teiselt poolt loobub äärmiselt kergekäeliselt ja tihti ka põhjendamatult nende tööst ja teenustest.
    See viib kui mitte riigi majandusliku arengu kollapsini, siis kindlasti üha kaugemale Eesti kui loodusvaradelt vaese riigi ainuvõimalikust teadus- ja tehnoloogiamahukat tootmist eelistavast majandusmudelist.
    See on probleem, mille lahendamiseks ei saa kaasata eksperte välisriikidest.
    Siin peab hakkama saama, kui soovite, oma «talupojamõistuse» abil. Jutumärgid ei tähenda mingil viisil eesti põllumehe halvustamist, vaid suisa tunnustust vaesel ajal hädavajalikele lihtsatele, odavatele ja tihtipeale teravmeelsetele lahendustele. Rakendamata insenerkonnas toimub samas ajude äravool muudele aladele (välisfirmade esindamine, tehnikakaubandus ja teenindus, erialast kauge äriala jm) ning sellega seonduv kvalifikatsiooni kaotamine.
    Selle poolest insenerid põllumehest mõnevõrra erinevad, et juba pärast mõneaastast erialatööst eemalolekut ei ole neil võimalik enam kvalifitseeritult oma loomingulise tööga hakkama saada. Nii hävib pöördumatult inseneriteadustealane «kultuurikiht» ühiskonnas.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.