• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas muuta maksuseadust?

    Praegu kaob omavalitsu-sele ette nähtud üksikisiku tulumaksu osa kuskile maksuametisse või riigikassasse ära. Näiteks ei ole meile siiamaani veel õieti laekunud maikuu üksikisiku tulumaks, oleme hetkel umbes paarisaja tuhande krooniga miinuses. Oleme püüdnud uurida, kus raha on, aga pole tänaseni selgust saanud. Rahade viibimine ongi selle seaduse muudatusettepaneku peapõhjus.
    Vahepeal, enne riigikassa tekkimist, saabus raha omavalitsusele maksuametist ilusti. Ent siis tuli vahele veel üks lisalüli, riigikassa, ja nemad hoiavad jällegi raha nädal või kaks või isegi kuu kinni.
    Ma ei usu, et omavalitsusmaksu kehtestamine maksuametile lisatööd tekitaks. Praegu saadetakse üksikisiku tulumaks kaaskirjadega maksja sissekirjutuse kohta niikuinii maksuametisse.
    Samas on riigikassa töötanud alles kolm kuud, võib-olla seepärast pole asi nii hästi läinud. Kui riigikogu muudatust vastu ei võta, jääb meil üle loota, et maksuamet ja riigikassa parandavad oma tööd. Muidugi, kui maks laekub edasi maksuametile, peaks omavalitsustel olema nende kohta sama info, mis neil omavalitsuste kohta ja omavalitsuste osa peaks kohe tagasi tulema.
    Võin öelda seda, et see muudatus tekitaks meile täiendavalt tehnilist tööd. Eestis on üle 250 omavalitsusüksuse ja kui järsku tuleb üle 250 täiendava tulumaksu, siis peame me ka täiendavalt töötajaid palkama, kes maksude laekumise üle arvestust peaksid. Meie hinnangul läheks selleks vaja minimaalselt 40 lisainimest, kulutusi nõuavad ka loodavad töökohad jne. Riigi mastaabis see väga suur kulutus ei olekski, aga küsimus on selles, kui suurt efekti see annaks ja kas sellest ettepanekust ka mingit sisulist kasu tuleneks. Praegune süsteem töötab korralikult ja minu teada olulisi tõrkeid ei ole olnud. Omavalitsuste kinnitust, et praegune riigikassa süsteem korralikult ei tööta, ma ei usu. Väidan, et tänu riigikassale on hetkel oluliselt kiirenenud maksete ülekandmine. See, et mõni omavalitsus on oma eelarve valesti planeerinud ja lootnud suuremat tulu saada, ei ole argument maksuseaduse muutmiseks.
    Kardan, et ettepaneku-järgne seaduse muudatus tooks kaasa pigem negatiivse efekti, sest maksusüsteem muutub keerukamaks ja seda raskem on seda hallata. Kui arvestada praegust arengutaset, siis ei ole süsteemi keerukamaks muutmine kindlasti positiivne. Lõppkokkuvõttes on see muidugi parlamendi otsustada, kui selline otsus tehakse, siis loomulikult täidame seadust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.