Statistikaamet veab ettevõtjatega vägikaigast

Statistikaamet avaldab riigi arengut iseloomustavaid makromajanduslikke näitajaid, nagu tarbijahinnaindeks, rahvuslik koguprodukt, keskmine palk, väliskaubandusstatistika, räägib statistikaameti peadirektori esimene asetäitja Ülo Randaru. Statistiliselt töödeldavate andmete kogumisel kasutatakse valikvaatluse printsiipi, selgitab Randaru, see tähendab informatsiooni kogumist Eestis tegutsevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hulgast. Randaru sõnutsi on aga valitud ettevõtetelt informatsiooni laekumine suur probleem.

«Ega see ainult Eesti mure ei ole,» möönab Randaru, «ka teistes maades on statistikaametitel raskusi erastruktuuridelt andmete saamisega.» Näiteks USAs jätab palgaküsimustele vastamata 30 protsenti eraettevõtetest ütleb Randaru.

AS Valga Liha-ja Konservitööstus on jätnud aruande statistikaametile saatmata, kuna see tundub tühja tööna, lausub Valga Lihatööstuse tegevdirektor Elmut Paavel.

«Võib-olla on ametnikele lihtsalt tegevust vaja leida,» kahtlustab Paavel. Tema sõnul ei ole Valga Lihatööstus saanud statistikaametilt mingeid andmeid, millest oleks ettevõttel abi olnud.

GSM-operaatorfirma, Radiolinja Eesti ASi tegevdirektor Ants Viira ei kahtle statistika vajalikkuses. Aga Eestis müüvad mobiilsideteenuseid vaid kaks firmat, Radiolinja ja Eesti Mobiiltelefon, on Viira nõutu. «Mobiiltelefon võib lahutada siis statistilistest üldandmetest oma arvud maha ja ongi meie majanduslik olukord teada,» ütleb ta. Sellepärast ei annagi Radiolinja veel statistikaametile informatsiooni, põhjendab Viira.

Samas ei ole statistikaamet läinud nagu maksuamet seda teed, et oleks hakanud ettevõtetelt kohtu kaudu majandusaruandeid nõudma, kommenteerib Randaru. Seaduse järgi on ettevõtted küll kohustatud andmeid esitama, lisab ta.

«Me tahame inimestele selgeks teha, et statistikaametile antud informatsioon on konfidentsiaalne ja ebatäpsed andmed ei ole kellelegi kasuks,»väidab Randaru.

OÜ Viru Rand finantsdirektor Ellen Niin räägib, et Viru Rand ei pea mõttekaks ametliku statistika kasutamist oma otsuste tegemisel, kuna seal ei ole kõigi ettevõtete tegevus kajastatud. «Tegemist on suletud ringiga, ütleb ta, Viru Rand ei anna ka ise alati oma andmeid statistikaametile.»

Esiteks on aruannete esitamine väga tülikas ja teiseks on esitamise tähtajad ebasobivad, selgitab ta. Statistikaametile tuleb eraldi oma raamatupidamisest andmeid välja noppida, ütleb Niin. Normale andmete esitamine tüli ei tee

ASi Norma finantsdirektor Margus Pärn ei pea aruannete esitamist üldse tülikaks, kuna Normal on olemas tööd lihtsustav raamatupidamisprogramm.

«Vaevalt et keegi maksab meelsasti riigile makse,» arutleb Pärn, «aga paratamatult on seadused täitmiseks.»

Norma kasutab rohkem Eesti Panga informatsiooni rahavoogude liikumise ja maksebilansi kohta, räägib Pärn. Tema hinnangul on Eesti Panga andmed objektiivsemad, statistikaametil on veel arenguruumi.

Statistikaametil on riigis koordineeriv funktsioon, erinevate valdkondade statistiline kajastamine on Eestis erinevate institutsioonide vahel ära jagatud, räägib Randaru. Eesti Panga kanda on näiteks riigi rahandus- ja pangandusstatistika ning riigi maksebilanss.

Majanduslikku arengut ennustab ka konjunktuuriinstituut. Instituudi direktori Marge Josingu sõnutsi kasutavad nad statistikaameti arvandmeid, kuid lisavad omalt poolt hinnangulise külje. Igas kvartalis esitab konjunktuuriinstituut tarbija-, tööstus-, ehitus- ja kaubandusbaromeetri, mis põhinevad Eesti firmade hinnangul möödunud kvartalile ja järgmise kvartali prognoosil. Ka konjunktuuriinstituut on hädas firmadelt andmete saamisega, kinnitab Josing, 10--20 protsenti tööstusettevõtetest jätab vastamata.