• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läheb kalliks omada autot

    Maanteeamet, rahandus- ning teede- ja sideministeerium esitasid eile valitsusele ettepanekud, kuidas finantseerida riigimaanteede, vallateede ja linnatänavate korrashoidu ja arengut. Nende põhimõtete peamine kriteerium teede rahastamisel on, et teede kasutaja, sõiduki omanik, maksab ise kinni teede hooldamiseks tehtavad kulud. Ühe rahastamisallikana märkis teede- ja sideminister Kalev Kukk riikliku mootorsõidukimaksu kehtestamist: «Näen võimalusi, et me jõuame niikaugele juba 1997. aasta 1. jaanuaril.» Mootorsõidukimaks oleks suunatud kohalikesse eelarvetesse ning Kuke sõnul jääks aastamaks suurusjärku, mis rahuldaks kohalike omavalitsuste elementaarseid vajadusi teede korrashoiul. Kõhklusele, et eri valdades on ju erinev autode arv ning sellest tulenevalt erinevad ka kohalike omavalitsuste võimalused teid korras hoida, vastas Kukk: «Kui ei ole autosid, siis on küsimus, kas neid teid seal üldse niipalju vaja on.» Pealegi tegi teede- ja sideministeerium ettepaneku tuua 1500 km ulatuses valdu läbivaid teid riigiteede kategooriasse ning seoses sellega palus 1997. aasta riigieelarvest eraldada nende korrashoiuks täiendavalt 25 miljonit krooni.
    Hiiu maavalitsuse majandusosakonna juhataja Kalev Kotkas teatas, et ametniku ja kodanikuna on ta riikliku mootorsõidukimaksu osas eitaval seisukohal: «Hiiumaa seisukohast ei ole see küll vajalik hädalahendus.» Maksu kehtestamist ei toetanud ka Lääne maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Maaja Toompuu. Sama kinnitas Otepää linnavalitsuse pearaamatupidaja Aita Maranik. (Kuna linnapead, maavanemad olid puhkusel, siis nende arvamus puudub -- toim. märkus). Vaid Tartu linnavalitsuse abilinnapea Jüri Sasi märkis, et kuna teed on hullemas kui lihtsalt hädaolukorras, on riikliku mootorsõidukimaksu kehtestamine vajalik. Erinevalt Tallinna linnavalitsusest ei kehtestanud Tartu linnaisad omaalgatuslikult seda kaalutlusel, et siis oleks inimesed hakanud oma masinaid registeerima maksuvabas lähiümbruses.
    Lisaks riikliku mootorsõidukimaksu kehtestamisele tuleks Kuke sõnul kehtestada teede kasutajatasu veoautode ja autorongide suhtes täismassiga 12 tonni ja rohkem ning kohandada mootorikütuse ja mootorsõiduki aktsiisimaksud muutunud oludele.
    Kukk tõi näiteks, et kui nelja aasta jooksul on Soomes 95E-bensiini hind tõusnud neli krooni, siis Eestis vaid krooni võrra. Kukk nentis, et me ei saa korraga tõsta mootorikütuse aktsiisi Euroopa Liidu tasandile, vaid see protsess peab olema evolutsiooniline. «Meie mootorikütuse aktsiis tänasel tasemel on umbes 1/4 Euroopa minimaalsest tasemest. 95E-bensiini hind on kõige madalam Luxemburgis, 10 krooni, ning kõige kõrgem Norras, 16 krooni. Seda just erinevate maksumäärade rakendamise tõttu,» rääkis Kukk.
    Konkreetsetest maksumääradest, mida muutused kaasa toovad, Kukk veel ei rääkinud. Tema sõnul valmistavad rahandus- ning teede- ja sideministeerium poole aasta jooksul ette vastava seaduseelnõu, mille käigus töötatakse välja ka konkreetsed maksumäärad. Samas lisas ta, et Eesti teedevõrk vajab 5--6 korda rohkem raha, säilitamaks tänase teedevõrgu taset. Maanteeameti asedirektori Aleksander Kaldase sõnul oleks kõigi Eesti teede korras hoidmiseks vaja aastas 1,5 miljardit krooni.
    «Et hoida maanteevõrku samal tasemel, nagu ta on praegu, tuleks teha kolm kuni neli korda suuremaid kulutusi,» märkis Kaldas. Sel aastal aga eraldas valitsus riigieelarvest maanteede korrashoiuks 448 miljonit krooni. Eelmisel aastal oli see summa 360 miljonit krooni. Kaldase sõnul on raha kulunud põhiliselt korrashoiutöödeks: lappimisteks, lumekoristus-töödeks jms.
    Keskmiselt 100 km ulatuses tehakse aasta jooksul maanteede taastusremonti ning 1000 km ulatuses pindamistöid. Samas kruusateid, mis moodustavad enam kui poole kogu Eesti maanteevõrgust, ei ole Kaldase sõnul juba aastaid remonditud.
    Kaldas avaldas lootust, et olukord paraneb, kui 1997. aasta jaanuaris hakkavad kehtima uued maksud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.