Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Segadus lehtede käibemaksuga
Eile veel puhkusel viibinud rahandusminister Mart Opmann oli üllatunud, kui pressi vahendusel kuulis, et peaminister Tiit Vähi peab tõenäoliseks, et kehtima jääb praegune kord: ettetellitud ajakirjandusväljaanded maksustatakse 0-käibemaksumääraga. «Loomulikut peab valitsus peaministrit toetama,» märkis Opmann, kelle juhitud ministeeriumi ettepanekul tehti käibemaksuseadusesse muudatus, mille kohaselt ettetellitud ajakirjandusväljaandeid otsustati käibemaksuga mitte maksustada. Sisuliselt tähendas see, et ettetellitud ajalehtede pealt ei saa väljaandja tagasi käibemaksu, mille näiteks paberitootja paberile või trükkal oma teenusele on lisanud.
See, milliseks kujunevad väljaandjate lisakulud, sõltub sellest, millise osa nende kogutulust moodustavad ajalehtede ettetellimise pealt saadavad tulud.
ASi Postimees juhatuse esimees Mart Kadastik ütles, et kuna 1/3 tuludest saavad nad ettetellimisest, siis suureneksid nende lisakulud aastas kuue miljoni krooni võrra. Kadastik lisas, et arvestades ka üldist hindade tõusu tuleks sellisel juhul Postimehe kuu tellismishinda tõsta 50 kroonilt 65--70 kroonile. «Aga ma loodan riigikogu tervele mõistusele,» hindas Kadastik olukorda.
Sõnumilehe vastutav väljaandja Toomas Leito sõnul saavad nad 50% tuludest ettetellimustelt ning seadusemuudatus tähendaks kahe miljoni kroonist kahjumit aastas. Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli arvestas aastaseks kahjumiks 2,5 miljonit krooni, Pärnu Postimehe peatoimetaja Toomas Roosileht 0,5 miljonit krooni. ASi Maaleht juhatuse esimehe Agu Veetamme sõnul saavad nad 60% tuludest ettetellimistest, nii 0-käibemaksumäära asendamine käibemaksust vabastamisega tähendaks 800 000 kroonist kahju järgmisel aastal. «Siis ei saaks Maaleht maksta enam mitte kuus krooni, vaid kaheksa krooni,» teatas Veetamm. Millist kahju kannaks noorteleht Meie Meel, ei olnud lehe pearaamatupidaja Zhanna Tilk veel välja arvutanud: «Aga me saame 4/5 tuludest tellimuste pealt.»
Oli siis tegemist poliitikute kartusega, et Eestis on sündimas meediamagnaadid? Ei, nt reformierakonna fraktsiooni esimees Valve Kirsipuu tunnistas, et ta ei arva, et ajalehtede väljaandjad ülisuuri kasumeid teenivad.
Rahandusminister Mart Opmann selgitas, et tegemist oli täiesti loogilise otsusega: «Viia oma maksuseadused kooskõlla Euroopas kehtivate direktiividega, kus 0-käibemaksumääraga on maksustatud ainult eksport ja rahvusvahelised abid.» Ent ta ei räägi sellest, et Euroopas pole ajalehed mitte käibemaksust vabastatud, vaid maksustatud väiksema käibemaksu määraga: näiteks Hispaanias on see määr 4, Luksemburgis 3, Prantsusmaal 2,1, Saksamaal 7, Shveitsis 2 jne. Belgias, Suurbritannias, Taanis, Austrias, Norras jne on käibemaksumääraks null.
«Kui valitsus teisipäeval nii otsustab, siis ma 15. augustil, riigikogu erakorralisel istungjärgul selle ka esitan,» ei välistanud Opmann võimalust, et Eesti jääb 0-käibemaksumäära juurde. Täna on Opmann puhkuselt tagasi ning lubanud hakata selle küsimusega tegelema.
Isamaalane Toivo Jürgenson meenutas, et juhtisid juba juunis probleemile tähelepanu: «Ainult tookord ei pandud seda millegipärast tähele. Aur läks piirhindade ümber purelemise peale. Üks osa koalitsioonist sai oma piirhinnad ega hakanud tüli norima Opmanni ja teda toetavate saadikutega, kes üldjuhul olid reformierakonnast.»
Isamaaliit hääletamisest osa ei võtnud -- lõõbiti, et eks valitsus teab, mis ta teeb, sest on kaks ohtlikku asja: õlle hinna tõstmine ja ajakirjanduse kallale minek. «Ja mõlemat on praegune valitsus teinud,» nentis Jürgenson lisades, et ilmselt taastatakse 0-käibemaksumäärad.
Ka oma isiklikku seisukohta avaldanud majandusminsiter Andres Lipstok nõustus: «Minu arvates on selles loos ajakirjanikel õigus.»
Opositsiooniliselt oli meelestatud reformierakonna fraktsiooni esimees Valve Kirsipuu: «Küsimust tuleb vaadata nii: kas üldse ilma käibemaksuta või siis võrdselt käibemaksuga. Miks peab ettetellimine olema käibemaksuvaba, samas kui jaemüük ei ole?»
Kirsipuu rääkis: «See, et 1. juulist tuleb käibemaks peale ka ettetellitavatele lehtedele, oli teada juba 1993. aastal, kui võeti vastu käibemaksuseadus.»
Ajalehtede liidu juhatuse esimees Igor Rõtov märkis, et rahvasaadik ei ole asjadest üldse aru saanud, sest justnimelt seaduse muudatus sätestab käibemaksu vabastuse, 1993. aasta seaduses olid tellimused maksustatud nullmääraga.
Kirsipuu aga pahandas, miks peaksid riigikogulased oma puhkuse ajal nüüd kiiruga kokku jooksma, kui ajakirjandus magas oma probleemide lahendamise õige aja maha.
Erinevalt oli meelestatud reformierakondlane Ignar Fjuk, kelle hinnangul tähendab praegune lahendus vaba ajakirjanduse lämmatamist: «Kui valitsus ise ei esita ettepanekut taaskehtestada 0-käibemaksumäär, esitame me ise teemat puudutava seaduseelnõu menetlusse ja kui ei tee seda fraktsioon, teen ma seda ise paari teise fraktsiooni liikmega.»
Perede ja pensionäride liidu konsultant Lembit Vihvelin sõnas, et kui seda küsimust varem ei lahendata, siis 26. ja 27. augustil (presidendi valimise aegu), mil nad kavatsevad koguneda Toompeale piketeerima, kuna poliitikud ei ole täitnud oma lubadusi ei pensioniseaduse ega sotsiaalkindlustuse osas, võtavad nad ka ajakirjanduse käibemaksu teema üles.
Olukorda hinnanud riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made leidis, et praegune olukord on kurjast: «See suruti jõuga läbi ning alles nüüd kasutatakse mõistust, oleks võinud olla vastupidi.» Rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant jäi siiski nullkäibemaksumäära osas eitavale seisukohale: «Me oleme kindlal arvamusel, et selliseid erandeid ja maksuvabastusi võiks olla võimalikult vähe.»