1. august 1996
Jaga lugu:

Sponsorid said Atlantas tüssata

Põrandal magamine oli vaid üks elamus, millega puutusid kokku Atlantasse reisi ostnud Eesti olümpiakoondise sponsorid.

Esmaspäeval Atlantast naasnud Eesti olümpiakomitee raamatupidaja Aili Palm on nördinud USA reisiteenuste vahendaja Creative Travel Services Inc organiseerimatusest tingitud ebamugavuste tõttu, mida eestlased pidid kümne päeva jooksul Atlantas taluma.

Palmi sõnul püüdis reisi Eesti organisaator reisibüroo Wris esindaja Kersti Areng küll kohapeal probleeme lahendada, kuid jäädi siiski liialt uskuma seda, et Ameerikas käib kõik väga lihtsalt.

Palmi ütlusel tekkisid probleemid sellest, et puudus grupi nimekiri ning grupijuht ei võtnud gruppi kokku, et neile kohtumiskohad ära seletada. «Turismifirmal oli jäänud palju tegemata,» räägib ta resoluutselt.

Palm on üllatunud ka selle üle, et korterites majutamine maksis reisibüroo väitel 150 dollarit, hotellides oleks olnud võimalik majutada 60 dollariga.

Kui grupp, kuhu kuulus 28 eestlast, nendest 16 sponsorit, Atlantasse saabus, selgus, et kedagi ei olnud tulnud grupile vastu.

«Südaöösel jõudsime kohale, siis selgus aga, et osad inimesed on ööbimiskohast ilma. 2-3 tunni ootamise järel sai suurem osa inimestest korterivõtmed kätte, seitse inimest pidi aga kohapeal endale hotellikohad leidma,» kirjeldab Palm seiklusi öises Atlantas.

Palmi väitel magasid mõned inimesed kaks päeva diivanil ilma linadeta, osad magasid põrandal. «Mina magasin viis päeva ilma tekita,» ei varja ta oma pahameelt.

Rannavollet, laskjaid ja olümpiakomiteed toetanud Liviko peadirektor Udo Themas lausub, et ei ole eriti kapriisne ning seetõttu ei virise. «Poole grupiga oli rohkem sekeldusi, mina kuulusin sellesse õnnelikumasse poolde,» lausub ta.

Niisugune apsakas võib sponsoreerimist mõjutada, kuid selle olulisust ma üle ei hindaks, lisab Themas napisõnaliselt.

«Mul vedas, et sain välivoodi, algselt oli nelja inimese peale kaks voodit ette nähtud,» meenutab Atlanta esimest ööd RE Tallinna Sadam pearaamatupidaja Meelis Asi. Hullem oli neil, kelle toas polnud konditsioneeri, kui oleks seda teadnud, poleks üldse läinud, lisab ta.

Tartu suurärimees Neinar Seli peab end õnnelikuks, kuna ta sai voodis magada. «Kui oli lisavoodeid vaja, siis ütles vastutav kinnisvarafirma napisõnaliselt -- tuleb vist pankrot kuulutada,» meenutab ta samas.

«Kui lepingu alla kirjutanud inimesed jõuavad Atlantast tagasi, istume maha ja arutame asja, sest selle taga on ka sponsorid,» jääb Palm kindlaks. «Keegi ei tule sporti toetama, kui tehakse niisugune apsakas.»

Probleemide lahendamiseks Atlantasse sõitnud Wrisi juhatuse esimees Ivo Koost tõdeb, et segaduse tekitanud Creative Travel Services Inc pidi majutama 15 000 inimest.

Kuna firma oli hinnanud oma võimeid üle, jäid majutamata 3000 kogu Ameerikast Atlantasse kokku tulnud kooliõpilast, kes tegelesid olümpiamängudel teenindamisega.

Majutamata jäänud õpilaste ja nende vanemate poolt tekitatud skandaali tulemusena lõpetas Georgia osariigi kuberner firma tegevuse päevapealt.

Koostil tuli olümpialinna sõita enda klientide raha kaitsma, et Creative Travel Services Inc ei kasutaks raha hoopis muul eesmärgil, näiteks laste päästmiseks.

Wrisi müügijuht Krista Areng tõdeb, et Atlanta juhtum oli esmakordne tema 20aastase reisiorganiseerimise praktika jooksul. Suurema osa oma elust Ameerikas elanud Areng on arvamusel, et Atlantas oli tegemist tohutust rahvamassist tingitud organiseerimatusega.

Ta on kindel, et rahalised probleemid peaks kindlustus lahendama, samuti saavad inimesed, kes ööbisid oma raha eest hotellis, selleks kulutatud raha tagasi.

«Lihtsam oleks, kui oleksime Ameerikas, siis saaksime advokaadi võtta,» märgib Areng ning lisab, et saamata jäänud teenuste eest loodetakse Ameerika firmalt siiski raha tagasi saada.

Kas Wris julgeb ka järgmistele, Sydney olümpiamängudele sõidu korraldada, Areng veel täna öelda ei oska.

Jaga lugu:
Hetkel kuum