4. august 1996
Jaga lugu:

Salaviinamehed on karistamata

Mulle tõesti ei meenu, et kedagi oleks kohtus salaviinaga tegelemise eest karistatud, ütleb ASi Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp.

«Lugesin ühest ajalehest, et mingi pood müüs jälle salaviina,» meenutab ta ja ei saa aru, kuidas saab jälle salaviina müüa. Ju ikka ei karistata piisavalt, mõtiskleb Potisepp.

Madis Ermo Foodimpexist ei ole kuulnud, et keegi oleks saanud salaviina müümise eest tõsisema karistuse. «Seda kas ei ole juhtunud või ei ole ma lihtsalt tähele pannud,» vaeb ta võimaluste vahel.

Ka Talllinna linnakohtu ametnik pingutab mälu ja kinnitab eelkõnelenute meenutusi. Linnakohtus pole alkoholi salaveo asju olnud.

Seltskonnas räägitakse, et kui salaviinakauplejal läheb vahelejäämiste tõttu kaduma 50% kogusest, on ta omadega ikka veel tugevalt plussis.

Liviko müügidirektor Peeter Pallo räägib, et tema teada on valeviinategijale halduskohtu otsusega piiritus ja vesi tagastatud kui eraomand. Tehti vist ainult mingi 300kroonine trahv litsentsita tootmise eest, meenutab Pallo. «Seda, et kedagi oleks konteineri viina salaja üle piiri toimetamise eest kohtus karistatud, mina ei tea,» ütleb Pallo.

Liviko vastavatud moodne ladu Suur-Sõjamäel on konfiskeeritud salaviina täis, mis ootab ümbertöötamist. «Eelmisel aastal maksime ainuüksi salaviina hoiustamise eest sadu tuhandeid kroone,» märgib Pallo. Seni tabatud salaviinakogused on aga vaid piisk Eesti piire ületavast salaviinast, moodustades umbes Liviko kahe päeva toodangu.

Emori juunikuu uuringud näitavad, et salaviin Rossia on tõusnud Eesti viinaturu liidriks. Emori andmetel tarbitakse Eestis salaviina Rossia, Magic Cristal, Nikolskaja jne võrdses koguses siin seaduslikult toodetud viinaga.

Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja kt Reinut Kallaste sõnutsi tabas toll mõned päevad tagasi ligi 50 000 liitrit salaviina. Paberite järgi saabus kolm konteinerit fassaadivärvi, tegelikult oli konteinerites Rossia vodka.

«Nüüd me peame ootama, kuni omanik välja ilmub,» märgib Kallaste. Huvitaval kombel tuleb meile vabandavaid ja eksimust tunnistava sisuga fakse sealt, kus viinalaadung laevale pandi, räägib Kallaste. Kuid need on siiski liiga läbipaistvad kavalused, et õnge minna, lisab ta kohe.

Ka Kallaste ei mäleta, et keegi salaviinaga tegelev kurjategija süüdi oleks mõistetud. Nn tegijad on väga sügaval varjus, tabatakse mingi palgatööjõud ja väiksed mehed, selgitab ta.

Viinäri ahel on väga pikk, ning iga lüli uurimine võtab aega. Meil on aga kvalifitseeritud tööjõust puudu, selgitab Kallaste vähest tulemuslikkust.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl loetleb rea viina või muu alkoholiga seotud asju, mis veel sel aastal kindlasti kohtusse jõuavad.

Valgas läks kohtus alla kaheksa inimest, Võrus kolm. Nii et päris õige see jutt ka ei ole, et kedagi süüdi ei mõisteta, teatab Pihl.

Ta nõustub, et viina ja veel mõne teise aktsiisiga maksustatud kauba salavedu on tegevus, kus liiguvad suured rahad.

«Mõne riigiametniku äraostmisega on kurjategijal võimalik teenida väga suurt tulu,» lausub ta. Kui kõik riigiametnikud töötaksid nii nagu vaja, ei saaks salaviin kuidagi üle piiri tulla, kordab Pihl ikka ja jälle.

See kogus salaviina, 6-7 konteinerit, mis me kätte oleme saanud, ei olegi väga vähe, avaldab Pihl tunnustust seni tehtud tööle. «See lööb salaviina müügiketti ikka augu sisse,» arvab ta ning möönab samas, et see, mis kätte on saadud, ei ole kaugeltki kõik, mis siin liigub.

Pihl räägib, et salaviina probleemi lahendamiseks tuleb kõigepealt panna kinni kanal, mille kaudu liiguvad suured kogused salaviina.

Kui nullid suured salaviinatoojad ära ning Võrumaa mees enam salaviina ei saa, läheb ta poodi ja ostab poes seaduslikult müüdavat viina, räägib Pihl. «Muide, Võrumaal on minu arust salaviina vähem,» lisab ta.

Loomulikult peaks jõudma nii kaugele, et külakonstaabel koos külameestega salaviina ei joo, lausub Pihl.

Jutt ei käi mitte ainult sellest, kui keegi ametnikest, näiteks politseinik, teeb koostööd salaviinaäri lüliga. «Kui aga laiba kõrval lebavad salaviina pudelid, siis võiks ka seda siiski tähele panna,» nendib Pihl.

Peeter Pallo sõnul ei taga politsei ja tolli aeg-ajalt toimuvad edukad salaviina avastamise üritused veel seda, et salaviin kaob.

Ettepanekud, mis Liviko on valitsusele teinud, annaksid väiksemate kuludega ja kiiremini tulemusi, on ta kindel.

Ükskõik millise politseistruktuuri juurde tuleks luua kõigepealt infopank. Mõnest inimesest koosnev töögrupp, kellel on kaasaegsed töövahendid, tegeleks ainult statistika analüüsiga. Nad koguksid kogu info, mis salaviinast ja viinaturust üleüldiselt liigub, selgitab Pallo Liviko ettekujutust võitlusest salaviinaga.

Õige pea saab teada, kus on mõne salaviinamargi kontsentratsioon, kus võiks vaheladu asuda, kuidas turg on jagatud ja lõpuks, kust see siis maale üldse tuleb, räägib Pallo üha enam hoogu sattudes. Analüüsi tulemustele toetudes peaks siis erirühm korraldama süstemaatilisi operatsioone, lõpetab ta.

Teiseks oleks Pallo ütlusel ikkagi seadusi vaja nii palju täiendada, et oleks määratud, mis on salaviin ja kuidas sellega tegelemise eest karistada.

On olnud kohtuasju, kus advokaat on teatanud, et sellist mõistet nagu salaviin ei ole Eestis olemas.

Sirje Potisepp Remediast usub, et kui karistused salaviinaga tegelemise eest oleksid rasked, paneks ehk hirm kedagi mõtlema, enne kui salakaubaga tegelema hakkab.

Madis Ermo Foodimpeksist lisab, et kui õnnestuks kogu salaviinaäri sedavõrd piirata, et salaviina saaks müüa ainult keldris või garaazhis, ei saaks kaubitsejad sellist tulu, et see neile ära tasuks.

Peeter Pallo ootab, et lähiajal luuakse pretsedent, kus kohus tunnistab kellegi salakaubavedajaks ning määratakse karistus.

Pihli alluv kaitsepolitseist loeb seadustikust, et salakaubavedu puudutav § 76 kolmas lõige võimaldab salakaubatoojat karistada kuni kaheksa-aastase vabadusekaotusega. Üldjuhul kaasneb selle süüdistusega ka §148 maksudest kõrvaelehoidmisest, mille kohaselt on võimalik karistada 3--7aastase vanglakaristusega.

Pihli poolt sügiseks lubatud kohtuasja lõplikest karistustest ei saa veel rääkida. «Iga inimese tegu on ikkagi konkreetne, ning siin ei saa üldistusi teha,» räägib kaitsepolitseinik.

Pihl ütleb, et kui õnnestub ära tõestada kuritegelik seotus, lähevad paljud kinni.

Tollijärelevalve on 18. juuli seisuga pidanud salakaubana kinni 12 konteinerit viina, konteineri piiritust ja konteineri viskit, kokku 200 000 liitrit piirutusetooteid.

1995. aastal konfiskeeris toll ligi 600 000 liitrit alkoholi ja 10 miljonit sigaretti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum