Osa maaklereid sattus reedel infosulgu

Möödunud, käesoleva aasta 31. nädal andis esimesi märke sellest, et rahulikud ja suhteliselt unised ajad väärtpaberiturul on selleks suveks läbi. Kolmapäeval kogunes Tallinna väärtpaberibörsi juhatus, et arutada börsi reglemendi muutmist. Olulisem muudatus oli lubada edaspidi börsil noteerida ka avatud fondide osakuid. Kauplemisreegleid puudutanud muudatused olid rohkem tehnilist laadi -- muudeti rangemaks reglemendi sätted, mis puudutavad ametlike maaklerite noteeringuid.

Reedene päev Tallinna börsil kujunes mitmes plaanis enneolematuks: esimest korda peatati börsi töö enne ettenähtud kauplemisaja lõppemist ja börsi reedene päevakäive saavutas uue rekordtaseme. Börsi töö peatati, sest mõnel maakleril kadus side börsisüsteemiga ja kauplemine muutus võimatuks. BNS teatas, et esialgsetel andmetel oli kauplemise peatamise põhjuseks võrgukanalite etteteatamata ümberlülitamine Data Telecomi poolt. Data Telecomi tegevdirektor välistas aga firma süü börsi töö katkemises täielikult. Niisiis tekkisid järjekordsed probleemid börsi töö tehnilise korraldamisega.

Rekordilise päevakäibe taga oli aga eeskätt Hansapanga aktsiaga sooritatud suurtehing, mille tulemusel vahetas omanikku 200 000 aktsiat väärtusega 18,4 mln kr. See tehing on seni suurim aktsiatega tehtud turusisene tehing Eesti väärtpaberiturul. Hansapanga börsimaakler Märt Meerits ütles ETA-le tehingut kommenteerides, et ükski Eesti maakler pole valmis võtma endale nii suure tehinguga kaasnevat positsiooniriski. Meeritsa hinnangul toimus tõenäoliselt kaks tehingut, milles maakler samal päeval nii ostis kui müüs aktsiad, kuid börsil kajastub see ühe tehinguna. Ta lisas, et sellisel juhul leidis aset kahe, ilmselt lääne investori vaheline börsiväline tehing, millest osapooled teavitasid siiski ka börssi.

Investorite poolt pikkisilmi oodatud ja maaklerite poolt suve algusesse ennustatud augustikuine kauplemise elavnemine ja hindade tõus annab endast vähehaaval märku. Esimesena suurtest aktsiatest on hakanud kallinema Hansapanga aktsia, mille keskmine hind tõusis reedel 92,02 kroonile. Nädal tagasi oli see 87,5 kr. Teised börsil noteeritud aktsiad pole sama edukad olnud, kuid nagu varasemast perioodist teada, on Hansapanga aktsia ikka teistest veidi ees liikunud. Oma osa mängib hinnatõusus kindlasti ka homne päev, kui avaldatakse Hansapanga konsolideeritud poolaasta tulemused.

Börsivälisel turul tekitasid möödunud nädalal elevust endiselt hoogsalt kallinev Tallinna farmaatsiatehase aktsia ja viimastel päevadel erakordselt edukas Eesti Näituste aktsia. Kui farmaatsiatehse puhul on tõusu toetanud mitmed head uudised ja ettevõtte kõrge potentsiaal, siis seda huvitavam on Eesti Näituste aktsia praegune kallinemine, sest pole avaldatud isegi mitte poolaasta tulemusi. Hinnatõusus võib siin oma osa mängida muidugi ettevõtte aktsiate vähene likviidsus. Ometi peab keegi olema huvitatud Eesti Näituse aktsiate ostmisest. Vägisi tuleb pähe mõte, et ettevõtte majandustulemused pole mitte kõigi jaoks saladus.

Järelturule jõudsid ka kolme uue ettevõtte aktsiad -- erastamisprotsessi läbinud ASi Tallinna Toiduveod ja hotelli Stroomi aktsiad ning Eesti ühe edukama arvutitootja ASi Pennu aktsia. Septembris, peale augustis läbiviidavat avalikku emissiooni, plaanib Pennu viia oma aktsiad ka börsile.

Uuesti on tõusma hakanud ÄP indeksid. Eelmisel nädalal kerkis ÄP üldindeks 5,89 punkti ehk 2,06% ja jäi reedel pidama 291,18 punktil. Pangasektori indeks tõusis nädalaga 7,79 punkti võrra 326,68 punktile.