5. august 1996 kell 22:00

Tartus hakkab gaasitarbimise madalseis mööda saama

Vastab ASi Tartu Gaas tegevdirektor Aleksander Tabo

Oleme katsunud sellest kemplemisest tõesti kõrvale hoida, kuigi avaldasime kohe arvamust, et vaevalt see ettevõtmine ära tasub. Meid muidugi kuulda ei võetud. Leian, et kohalikule kütusele võib ja peabki üle minema, aga nendes maakohtades, kus pole masuudi ja gaasiga kütmise võimalust, ja kus hakkepuit või turvas on ligidal. Linnades, eriti Tartus, mis on Eestis kõige gasifitseeritum, nõuab kohalikule kütusele üleminek suuri lisakulutusi, mille lõppude lõpuks maksab kinni tarbija.

Tartusse jõudis maagaas 1976. aastal. Suund oli kohe soojatootjate gasifitseerimisele, katlamajade üleviimisele gaasiküttele. Praktiliselt kõik linna katlamajad jõuti looduslikule gaasile üle viia. See tähendas ka gaasitrasside aktiivset ehitamist. Tartus on üle 170 km gaasitrasse.

Oluline ettevõtmine oli paigaldada läbi Emajõe kaks düükrit, kus kummaski on kaks gaasitrassi. Seega on Tartu mõlemad linnapooled omavahel seotud, tegu on ringsüsteemiga. See tähendab, et kui ühel pool tekib gaasikatkestus, saab gaasi teiselt poolt ikkagi tarbijani suunata.

Jah, viimased numbrid näitavad veel langust, aga tundub, et hakkame madalseisust üle saama. 1985. aastal oli tarbimise tipphetk -- 200 miljonit kuupmeetrit. 1994. aastal müüsime 70 miljonit, 1995. aastal 66,8 miljonit ja tänavu loodame müüa 62 miljonit kuupmeetrit maagaasi. Eelmisel aastal oli meie käive 90 miljonit krooni ja kasumit saime üle kahe miljoni krooni.

Lisaks teiste kütuseliikide otsimise kampaaniale mängis gaasi tarbimise olulisel vähenemisel oma osa ka poliitika. Rõhuti sellele, et gaas tuleb idast ja ida võib gaasikraani kinni keerata. Gaas tuleb ka praegu meile idast, Venemaa gaasi on aastakümneid tarbinud kogu Lääne-Euroopa.

Gaasikraanide kinnikeeramise otsustas ja otsustab ka praegu raha. Jah, Leedu jaoks gaasikraanid mingiks ajaks suleti, sest Leedu polnud gaasi eest maksnud. Eesti Gaas on kogu aeg täitnud lepinguid ning hoidnud kinni maksegraafikuist.

Tartu Gaasi kõik aktsiad kuuluvad Eesti Gaasile. Oleme nende tütarfirma, omaette bilansil. Maagaasi hinda me ise määrata ei saa, majandusministeeriumiga kooskõlastatud hind antakse meile ette. Vajalikud seadmed peame hankima omavahendeist. Eesti Gaas on aidanud investeerida kaevamistehnikasse, näiteks ostnud miniekskavaatoreid, ja trasside ehitamisse.

Trasside ehitamisel oleme üle läinud Soome, Saksa ja Shveitsi tehnoloogiale -- paigaldame plasttorusid. Nii saame tarbijani tunduvalt kiiremini ehitada gaasitrassi. Tä--navu ehitame kaheksa kilomeetrit uusi gaasitrasse.

Idee rajada Eestisse väikese võimsusega soojuselektrijaam pärineb Eesti Gaasi peadirektrorilt Aarne Saarelt. Algul oli jaama asukohaks valitud Tartu, seejärel räägiti vahepeal võimaliku asukohana Põlvast. Ilmselt on Tartu variant siiski kõige otstarbekam.

Eesti Gaas tahab selle soojuselektrijaamaga tõestada, kuidas saab ökonoomselt põletades jõuda heade tulemusteni. Läänes toodavad selliseid jaamad nii sooja, elektrit kui külma. Meie jaama konditsioneerseadmeid ei tule. Katsume kõigepealt ruumid soojaks kütta ja elektrit toota.

Soojuselektrijaama tõenäoseks asukohaks saab Ropka katlamaja, siin on olemas gaasitrass, korsten ja jagub ruumi kontorile. Elektri ja sooja põhitarbijaks saab ME Tartu Veevärk. Asjal on ka teine idee. Et Ropka katlamaja katlad on liiga võimsad ja neid pole suvel otstarbekas kütta, saab Ropka katlamaja uue soojuselektrijaama kauda suunata tarbijatele suvel sooja vett.

Soojuselektrijaama seadmed tarnivad meile sakslased, jaama kogumaksumuseks tuleb 16--18 miljonit krooni. Soojuselektrijaama hakkab haldama AS Kombi S.E., mille ainuomanik on praegu Eesti Gaas. Eesti Gaas on stardikapitali -- 1,5 mln krooni -- Kombi S.E.-le juba üle kandnud. Soojuselektrijaama ehitamiseks võetakse pangalaenu. Kui kõik sujub, peaks jaam käiku minema järgmisel sügisel.

Meie strateegia on eelkõige suurendada gaasi müüki. Nagu mujal maailmas, tekib ka Tartus järjest rohkem tarbijaid, kes soovivad ehitada lokaalkatlamaju. Eelmisel aastal paigaldati Tartus kümme gaasiga köetavat lokaalkatlamaja, mille võimsus on sajast kilovatist ühe megavatini. Rusikareegli kohaselt läheb üks megavatt kliendile maksma miljon krooni.

Meie kateldega ei tegele, meie ehitame gaasitrasse. Tänavu oleme ehitanud gaasitrassi kaheksa uue objektini ja teisel poolaastal ehitame veel seitsmeni. Läbirääkimised käivad 15 objekti osas.

Teine tähtis strateegia on täpsustada gaasi mõõtmist. Et kliendil ei tekiks tunnet, et ta maksab millegi umbmäärase eest. Klient peab maksma täpselt tarbitava koguse eest. Vahetame gaasi tarbivates ettevõtetes välja vanad mõõturid poole täpsemate (± 1%) vastu oma kulu ja kirjadega.

Ka elanikele mõeldud gaasi mõõtmise viime tarbijale järjest ligemale. Tartu Gaas paigaldab tänavu oma kulu ja kirjadega gaasimõõturid korteritesse, kus on gaasiküttel vanniveesoojendajad. Järgmise aasta esimeseks kvartaliks paigaldame mõõturid gaasipliitidega suurte majade trepikodadesse. Sõlmime majaühistutega lepingu. Ühistu tunneb kohalikke olusid paremini ning suudab tarbitud gaasi koguse korterite vahel õiglasemalt jagada.

Strateegia -- leida uusi tarbijaid, ehitada trasse, juurutada kvaliteetseid aparaate -- on ühtne, kuid tingimused on erinevad. Kui Tartus on soojatootjate osa 90% ja eratarbijate osa 10%, siis Narvas moodustavad soojatootjad vaid 5%. Töö elanikkonnaga on aga tunduvalt kallim ja vaevanõudvam. Samas on näiteks Rakveres elanikkonna osa imeväike. Gaasimüügiturg Tallinnas on ligilähedane Tartule. Ka Tallinnas on gaasi tarbimine tõusnud, kõik suuremad katlamajad on kahe viimase aasta jooksul läinud üle gaasile.

Hetkel kuum