• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maksumaksja on läinud aastaga ausamaks?

    Miljonikrooniste dekla-reeritud tulude juures võisid ju deklareeritud kulud olla näiteks 3 miljonit krooni. Kui küsimus nii püstitada, siis on nad muutunud ausamaks, aga samal ajal ka nutikamaks, kui nad näiteks 3 miljoni eest samal ajal kulusid näitasid. Sest riigieelarve suhtes mängib ju see tulude-kulude vahe.
    Ettevõtjad on alati tahtnud maksu maksta. Kuid nagu mistahes muu lepingu juureski, püüavad nad ettevõtjatena võimalikult ökonoomselt lepingut täita. Ent kui nüüd maksumaksja leiab, et toll või politsei ei tööta, ta pole oma raha eest teenuseid saanud, siis pole ka temal põhjust maksta.
    Ka üksikisikute puhul kehtib sama loogika. Samas on üksikisikud püüdlikumad maksumaksjad kui ettevõtted. Viimastel on administraatoritega rohkem kogemusi ning nende mängumaa on suurem. Arvan, et ükski süda küll ei valuta ümbrikupalka vastu võttes. Laenuvõtmine ja kindlustamine, kus oleks vaja reaalset palka näidata, on praegu nende inimeste ala, kes ei saa ümbrikupalka. Nad ei tegele palga vastuvõtmisega, vaid need on need, kes viivad kokku kapitali ja töö ja genereerivad lisaväärtust, ehk lühidalt öeldes, on ettevõtjad.
    Arvan, et deklareeritud tulu koosneb kahest, kui mitte rohkemast osast. Paljud saavad ju ka dividende. Kui olla mitmetes firmades sees, siis võib ju see tulu saamise taktika olla erinev olenevalt sellest, kui palju on palka ja kui palju dividende saada on. Ma arvan, et see number 36 ei näita tegelikkust, miljoni tulu saajaid on märksa rohkem.
    Mina sellist järeldust, et see number väljendab maksumaksjate ausamakas muutumist, ei teeks. Muidugi kujutan ette, et rohkem teenivad inimesed on praegu rohkem deklareerimisvalmis kui kolm aastat tagasi. Aga totaalset järeldust, et maksumaksjad on ausamaks läinud, veel ei julge teha.
    Ma ei ole ümbrikupalkadega küll otseselt kokku puutunud, aga ma olen sellest palju kuulnud. See on väga levinud, aga rohkem küll väikefirmades, teenindusega tegelevates firmades, seal, kus rohkem sularaha liigub. Küll aga olen ka kuulnud, et maksuamet maakondades, väiksemates regioonides, kus kõik tunnevad kõiki, on üha enam selliste firmade jälil. Võib-olla see segane Tallinn on selle koha pealt teistmoodi. Samas ei ole ka pensionisüsteem palgaga seotud. Usun, et asi läheb ikka paremuse poole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Ärikinnisvarasektorisse sisenenud Everaus Kinnisvara avas Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Madis Müller: hüperinflatsiooni ei tule
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.