Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maksumaksja on läinud aastaga ausamaks?

    Miljonikrooniste dekla-reeritud tulude juures võisid ju deklareeritud kulud olla näiteks 3 miljonit krooni. Kui küsimus nii püstitada, siis on nad muutunud ausamaks, aga samal ajal ka nutikamaks, kui nad näiteks 3 miljoni eest samal ajal kulusid näitasid. Sest riigieelarve suhtes mängib ju see tulude-kulude vahe.
    Ettevõtjad on alati tahtnud maksu maksta. Kuid nagu mistahes muu lepingu juureski, püüavad nad ettevõtjatena võimalikult ökonoomselt lepingut täita. Ent kui nüüd maksumaksja leiab, et toll või politsei ei tööta, ta pole oma raha eest teenuseid saanud, siis pole ka temal põhjust maksta.
    Ka üksikisikute puhul kehtib sama loogika. Samas on üksikisikud püüdlikumad maksumaksjad kui ettevõtted. Viimastel on administraatoritega rohkem kogemusi ning nende mängumaa on suurem. Arvan, et ükski süda küll ei valuta ümbrikupalka vastu võttes. Laenuvõtmine ja kindlustamine, kus oleks vaja reaalset palka näidata, on praegu nende inimeste ala, kes ei saa ümbrikupalka. Nad ei tegele palga vastuvõtmisega, vaid need on need, kes viivad kokku kapitali ja töö ja genereerivad lisaväärtust, ehk lühidalt öeldes, on ettevõtjad.
    Arvan, et deklareeritud tulu koosneb kahest, kui mitte rohkemast osast. Paljud saavad ju ka dividende. Kui olla mitmetes firmades sees, siis võib ju see tulu saamise taktika olla erinev olenevalt sellest, kui palju on palka ja kui palju dividende saada on. Ma arvan, et see number 36 ei näita tegelikkust, miljoni tulu saajaid on märksa rohkem.
    Mina sellist järeldust, et see number väljendab maksumaksjate ausamakas muutumist, ei teeks. Muidugi kujutan ette, et rohkem teenivad inimesed on praegu rohkem deklareerimisvalmis kui kolm aastat tagasi. Aga totaalset järeldust, et maksumaksjad on ausamaks läinud, veel ei julge teha.
    Ma ei ole ümbrikupalkadega küll otseselt kokku puutunud, aga ma olen sellest palju kuulnud. See on väga levinud, aga rohkem küll väikefirmades, teenindusega tegelevates firmades, seal, kus rohkem sularaha liigub. Küll aga olen ka kuulnud, et maksuamet maakondades, väiksemates regioonides, kus kõik tunnevad kõiki, on üha enam selliste firmade jälil. Võib-olla see segane Tallinn on selle koha pealt teistmoodi. Samas ei ole ka pensionisüsteem palgaga seotud. Usun, et asi läheb ikka paremuse poole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Apple’i suurtarnija hoiatas positiivse neljanda kvartali eest
Rahvusvaheline Taiwani elektroonikaettevõte Foxconn, kes on ka Apple’i suurtarnija, andis positiivse neljanda kvartali hoiatuse, mis annab hoogu ootustele, et ka Apple’i enda tulemused üllatavad.
Rahvusvaheline Taiwani elektroonikaettevõte Foxconn, kes on ka Apple’i suurtarnija, andis positiivse neljanda kvartali hoiatuse, mis annab hoogu ootustele, et ka Apple’i enda tulemused üllatavad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.