• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majade tagastamine viitsütikuga pomm

    Tallinna volikogu kontrolliosakonna juhataja Alar Tominga sõnul võib rentniku jaoks selline asjade käik tähendada tegevuse lõpetamist. «Vastavalt rendiseadusele võtab maja tagasi saanud omanik üle ka kõik rendilepingud,» selgitab ta.
    Peale kõrgemate rendikulude toob uutesse ruumidesse kolimine firmale kaasa ka klientide kaotuse, ütleb Toming. Näiteks kaupluse või juuksuriäri puhul omab asukoht firma edus määravat rolli, lisab ta.
    Kinnisvarabüroo Ober Haus juhatuse liikme Margus Haua sõnul on enamik majavalitsuste ja rentnike vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepinguid tüüplepingud ja turuhinnast oluliselt väiksema rendi suurusega. Maja tagasi saanud omanikul on õigus rentnik ruumidest välja tõsta kolmekuulise etteteatamisega. «Üle poolte juhtudel jõuavad rentnik ja omanik omavahel uue rendi suuruse suhtes siiski kokkuleppele,» hindab Haud olukorda.
    «Väga paljud omanikud käivad enne rentnikega läbirääkimisi kinnisvarabüroodest rendi suuruse suhtes konsultatsioone saamas,» ütleb Haud. Rendi suuruse määramistasu Tallinna kinnisvarabüroodes on 200--1000 krooni tunnis, väidab ta. «Fotode ja hoone kirjelduse olemasolul võib klient rendi suuruse teada saada kümne minutiga,» kirjeldab Haud.
    Analoogiliselt rentnikega kummitab oht saada tänavale tõstetud ka tagastatava maja elanikke, kellele praegused seadused võimaldavad oma korterites elada1997. aasta 1. juulini, ütles Haud.
    Kinnisvarabüroo Uus Maa direktori Urmas Lauri hinnangul pikendab valitsus tõenäoliselt väljatõstmise tähtaega, tõstes järk-järgult üüri piirmäärasid. «See on puhtalt poliitiline küsimus --ükski valitsus, kes tuhandeid inimesi tänavale tõstab, ei saa püsima jääda,» nendib Laur. «Alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks --näiteks anda üürnikele teise eluaseme soetamiseks pikaajalist laenu väikese protsendiga -- ei ole valitsus siiani ellu viima hakanud,» lisab ta.
    Praegu on tegemist nii öelda suletud ringiga -- üürnikud ei tee korteri remondiks mingeid investeeringuid ja omanikul seadustega kindlaksmääratud üürirahast remondiks ei jätku, kirjeldab Laur. Reeglina niigi halvas korras majad lagunevad edasi, ütleb ta.
    Margus Haud on samuti väljatõstmistähtaja edasilükkamises kindel. «On päevselge, et asja lahendamiseks linnalt või riigilt abi oodata ei ole,» on ta veendunud.
    Praegune seadustega kehtestatud üüri suurus on 8 krooni ruutmeetrilt kuus. «Mida peab majaomanik tegema, kui ainuüksi maja lagunemise peatamine nõuab keskmiselt 13 krooni suurust üüri kuus ruutmeetri kohta,» küsib Alar Tominga.
    «Majade tagastamine on nagu viitsütikuga pomm,» võrdleb Toming. «Valitsus võib küll üürnikele majas elamise tähtaega edasi lükata, kuid see ei ole sisuline lahendus, vaid süütenööri pikendamine,» kirjeldas ta.
    Linnavaraameti tagastamise osakonna juhataja Lembo Neeroti sõnul sõltub õigusjärgsetele omanikele majade tagastamise kiirus omanikest. «Edumeelsed omanikud saavad oma maja tagasi poole aastaga,» väidab ta. Tähtaega, mille jooksul hoonete tagastamine peab lõpule jõudma, seadused praegu ette ei näe. Tõenäoliselt pannakse tagastamise viimane kuupäev paika praegu valitsuses arutlusel olevas omandireformi aluste muutmise seaduses, ütles Neerot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.