Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majade tagastamine viitsütikuga pomm

    Tallinna volikogu kontrolliosakonna juhataja Alar Tominga sõnul võib rentniku jaoks selline asjade käik tähendada tegevuse lõpetamist. «Vastavalt rendiseadusele võtab maja tagasi saanud omanik üle ka kõik rendilepingud,» selgitab ta.
    Peale kõrgemate rendikulude toob uutesse ruumidesse kolimine firmale kaasa ka klientide kaotuse, ütleb Toming. Näiteks kaupluse või juuksuriäri puhul omab asukoht firma edus määravat rolli, lisab ta.
    Kinnisvarabüroo Ober Haus juhatuse liikme Margus Haua sõnul on enamik majavalitsuste ja rentnike vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepinguid tüüplepingud ja turuhinnast oluliselt väiksema rendi suurusega. Maja tagasi saanud omanikul on õigus rentnik ruumidest välja tõsta kolmekuulise etteteatamisega. «Üle poolte juhtudel jõuavad rentnik ja omanik omavahel uue rendi suuruse suhtes siiski kokkuleppele,» hindab Haud olukorda.
    «Väga paljud omanikud käivad enne rentnikega läbirääkimisi kinnisvarabüroodest rendi suuruse suhtes konsultatsioone saamas,» ütleb Haud. Rendi suuruse määramistasu Tallinna kinnisvarabüroodes on 200--1000 krooni tunnis, väidab ta. «Fotode ja hoone kirjelduse olemasolul võib klient rendi suuruse teada saada kümne minutiga,» kirjeldab Haud.
    Analoogiliselt rentnikega kummitab oht saada tänavale tõstetud ka tagastatava maja elanikke, kellele praegused seadused võimaldavad oma korterites elada1997. aasta 1. juulini, ütles Haud.
    Kinnisvarabüroo Uus Maa direktori Urmas Lauri hinnangul pikendab valitsus tõenäoliselt väljatõstmise tähtaega, tõstes järk-järgult üüri piirmäärasid. «See on puhtalt poliitiline küsimus --ükski valitsus, kes tuhandeid inimesi tänavale tõstab, ei saa püsima jääda,» nendib Laur. «Alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks --näiteks anda üürnikele teise eluaseme soetamiseks pikaajalist laenu väikese protsendiga -- ei ole valitsus siiani ellu viima hakanud,» lisab ta.
    Praegu on tegemist nii öelda suletud ringiga -- üürnikud ei tee korteri remondiks mingeid investeeringuid ja omanikul seadustega kindlaksmääratud üürirahast remondiks ei jätku, kirjeldab Laur. Reeglina niigi halvas korras majad lagunevad edasi, ütleb ta.
    Margus Haud on samuti väljatõstmistähtaja edasilükkamises kindel. «On päevselge, et asja lahendamiseks linnalt või riigilt abi oodata ei ole,» on ta veendunud.
    Praegune seadustega kehtestatud üüri suurus on 8 krooni ruutmeetrilt kuus. «Mida peab majaomanik tegema, kui ainuüksi maja lagunemise peatamine nõuab keskmiselt 13 krooni suurust üüri kuus ruutmeetri kohta,» küsib Alar Tominga.
    «Majade tagastamine on nagu viitsütikuga pomm,» võrdleb Toming. «Valitsus võib küll üürnikele majas elamise tähtaega edasi lükata, kuid see ei ole sisuline lahendus, vaid süütenööri pikendamine,» kirjeldas ta.
    Linnavaraameti tagastamise osakonna juhataja Lembo Neeroti sõnul sõltub õigusjärgsetele omanikele majade tagastamise kiirus omanikest. «Edumeelsed omanikud saavad oma maja tagasi poole aastaga,» väidab ta. Tähtaega, mille jooksul hoonete tagastamine peab lõpule jõudma, seadused praegu ette ei näe. Tõenäoliselt pannakse tagastamise viimane kuupäev paika praegu valitsuses arutlusel olevas omandireformi aluste muutmise seaduses, ütles Neerot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.