11. august 1996
Jaga lugu:

Majade tagastamine viitsütikuga pomm

Tallinna volikogu kontrolliosakonna juhataja Alar Tominga sõnul võib rentniku jaoks selline asjade käik tähendada tegevuse lõpetamist. «Vastavalt rendiseadusele võtab maja tagasi saanud omanik üle ka kõik rendilepingud,» selgitab ta.

Peale kõrgemate rendikulude toob uutesse ruumidesse kolimine firmale kaasa ka klientide kaotuse, ütleb Toming. Näiteks kaupluse või juuksuriäri puhul omab asukoht firma edus määravat rolli, lisab ta.

Kinnisvarabüroo Ober Haus juhatuse liikme Margus Haua sõnul on enamik majavalitsuste ja rentnike vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepinguid tüüplepingud ja turuhinnast oluliselt väiksema rendi suurusega. Maja tagasi saanud omanikul on õigus rentnik ruumidest välja tõsta kolmekuulise etteteatamisega. «Üle poolte juhtudel jõuavad rentnik ja omanik omavahel uue rendi suuruse suhtes siiski kokkuleppele,» hindab Haud olukorda.

«Väga paljud omanikud käivad enne rentnikega läbirääkimisi kinnisvarabüroodest rendi suuruse suhtes konsultatsioone saamas,» ütleb Haud. Rendi suuruse määramistasu Tallinna kinnisvarabüroodes on 200--1000 krooni tunnis, väidab ta. «Fotode ja hoone kirjelduse olemasolul võib klient rendi suuruse teada saada kümne minutiga,» kirjeldab Haud.

Analoogiliselt rentnikega kummitab oht saada tänavale tõstetud ka tagastatava maja elanikke, kellele praegused seadused võimaldavad oma korterites elada1997. aasta 1. juulini, ütles Haud.

Kinnisvarabüroo Uus Maa direktori Urmas Lauri hinnangul pikendab valitsus tõenäoliselt väljatõstmise tähtaega, tõstes järk-järgult üüri piirmäärasid. «See on puhtalt poliitiline küsimus --ükski valitsus, kes tuhandeid inimesi tänavale tõstab, ei saa püsima jääda,» nendib Laur. «Alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks --näiteks anda üürnikele teise eluaseme soetamiseks pikaajalist laenu väikese protsendiga -- ei ole valitsus siiani ellu viima hakanud,» lisab ta.

Praegu on tegemist nii öelda suletud ringiga -- üürnikud ei tee korteri remondiks mingeid investeeringuid ja omanikul seadustega kindlaksmääratud üürirahast remondiks ei jätku, kirjeldab Laur. Reeglina niigi halvas korras majad lagunevad edasi, ütleb ta.

Margus Haud on samuti väljatõstmistähtaja edasilükkamises kindel. «On päevselge, et asja lahendamiseks linnalt või riigilt abi oodata ei ole,» on ta veendunud.

Praegune seadustega kehtestatud üüri suurus on 8 krooni ruutmeetrilt kuus. «Mida peab majaomanik tegema, kui ainuüksi maja lagunemise peatamine nõuab keskmiselt 13 krooni suurust üüri kuus ruutmeetri kohta,» küsib Alar Tominga.

«Majade tagastamine on nagu viitsütikuga pomm,» võrdleb Toming. «Valitsus võib küll üürnikele majas elamise tähtaega edasi lükata, kuid see ei ole sisuline lahendus, vaid süütenööri pikendamine,» kirjeldas ta.

Linnavaraameti tagastamise osakonna juhataja Lembo Neeroti sõnul sõltub õigusjärgsetele omanikele majade tagastamise kiirus omanikest. «Edumeelsed omanikud saavad oma maja tagasi poole aastaga,» väidab ta. Tähtaega, mille jooksul hoonete tagastamine peab lõpule jõudma, seadused praegu ette ei näe. Tõenäoliselt pannakse tagastamise viimane kuupäev paika praegu valitsuses arutlusel olevas omandireformi aluste muutmise seaduses, ütles Neerot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum