miljoni krooni saatus on lahtine

Kas teil on hapukurgihooaeg? Nad ajavad seebimulle. See on nagu pärast võitlust lahinguväljal rusikatega vehklemine. Tõenäosus võita on null.

Need on hinnangud, mida antakse Hansa Kindlustuse poolt algatatud hagile TKP ja AA-Õligrupi vastu.

«Miks peab seda nii valuliselt võtma,» ironiseerivad Hansa Kindlustuse volitatud esindajad advokaadibüroo Heta vandeadvokaat Andres Hallmägi ja vandeadvokaadi abi Jüri Ploom.

Hallmägi märgib, et antud pretsedent peab näitama, kas Eestis pankrotiseadus toimib. Pankrotimenetluse kaudu peaks võlausaldaja saama õiguse rahuldada oma nõudeid võlgniku vara arvel.

TKP pankrotihaldur Urmas Tross hoiatab, et advokaadibüroo Heta ei käitu klientide ees ausalt ning tekitab neile asjatuid kulutusi, oma saamatust aga varjab seebimullidega.

Tross leiab, et kui Heta tahab kaitsta võlausaldajate huve, peaksid nad kõigepealt esitama aruande, miks ei suudetud ligi kolme aasta jooksul Eesti Kütuse küsimust lahendada.

«Neil olid kõik trumbid käes ja nad pidid teenima selle eest soliidse summa,» teatab Tross. Nimelt oli advokaadibüroo 1993. aasta veebruarist, mil algasid TKP ja Eesti Kütuse vahelised vaidlused, TKP esindaja.

Andres Hallmägil on see aeg hästi meeles. «Kahe ja poole aasta jooksul kogunesid igasugused komisjonid tänavanurkadel ja Toompea kõrgel künkal, asi oli nii räbal kui räbal. Aga Eesti Kütuse pankrotti peaminister Mart Laar ja peapankur Siim Kallas välja kuulutada ei lubanud, see oleks tähendanud süüdistust seitsmes surmapatus,» selgitab Hallmägi.

Jüri Ploomil on näol meeldiv naeratus, kui kuulab TKP pankrotihaldurite süüdistusi. Mõne aja pärast ta seletab: «Viga on selles, et pankrotihaldurid sahmerdasid ega lähtunud pankroti menetlemisel pankrotiseadusest -- müüa vara võimalikult kasulikult ja jagada see proportsionaalselt TKP võlgnike vahel.»

Hansa Kindlustuse nõue ongi selle vastu, et võlausaldajad ei ole saanud mingit reaalset raha, kogu aeg on olnud vaid võimalus osta nõudeid. «Tõsi, kord müüdi vist prügikühvel ja kord toapalm maha,» möönab Heta vandeadvokaat Andres Hallmägi.

Kogu pankroti totaalselt vigaseks liiniks on Hallmägi arvates ühekroonised tehingud külma rahaga (kreditoorne nõue, raha, mis panka jäi).

Trossi paneb imestama Hansa Kindlustuse allergia ühekrooniste tehingute vastu: «Algul oli ka neil TKP vastu nõudeid 7 miljoni krooni väärtuses, nüüd on tänu kroonistele tehingutele jäänud nõudeid ca 2,5 miljoni väärtuses.»

Hansa Kindlustus seda ei eita, küll on aga nõus kohtuotsuse alusel kõik tehtud tehingud kehtetuks tunnistama.

Aga need tehingud on tehtud pankrotihaldureid kontrollinud pankrotitoimkonna heakskiidul. Ent 25. oktoobril, mil AA-Õligrupp omandas TKP-lt ühe krooni eest 90 miljoni kroonise nõude Eesti Kütuse vastu, oli toimkond kaotanud pädevuse haldureid kontrollida.

Samas loovutas AA-Õligrupp Eesti Panga 59 miljoni kroonise nõude TKP vastu, mille oli omandanud N-Terminaal. Seaduse järgi võib võlaõiguslikke suhteid lõpetada tasaarvestamisega vaid juhul, kui on tegemist samaliigilise kohustise ja suuruselt võrdse vastunõudega.

TKP nõude puhul Eesti Kütuse vastu oli tegemist garantiilise, s.o mitte samaliigilise kohustisega, mistõttu selle lepingu sõlmimisega tekitati Hallmägi sõnul TKP võlausaldajatele kahju ca 31 miljonit krooni.

Millistel tingimustel omandas N-Terminaal Eesti Panga 59 miljoni kroonise nõude TKP vastu, ei ole osapooled nõus avalikustama.

«Antud küsimuses meie kommentaari ei tule,» kinnitab Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell. Kuulduste järgi loovutab Õligrupp pärast 90 miljoni saamist Eesti Pangale sellest 56 miljonit krooni.

Hallmägil ei teki kahtlustki, et Eesti Kütuse nõuet hoiti just selleks ajaks, mil pankrotihalduritel avanesid sahmerdamise shansid.

Selline julge mõttekäik pahandab tõeliselt TKP pankrotihaldurit Urmas Trossi, kes meenutab, et veel sügisel toimus toimkonna koosolek, mis kiitis Eesti Kütuse nõude müügi heaks. «Me ei läinud mingitele salasepitsustele, Hansa Kindlustuse esindajana oli veel ka Ploom koosolekul, tehing kiideti heaks,» teatab Tross.

«Jah, ainult et mul polnud mingit sõnaõigust ja ma ei kiitnud ka tehingut heaks,» kostab Ploom.

Hansa Kindlustuse ettevõtmisse suhtub N-Terminaali juhatuse esimees Aadu Luukas eitavalt, kuna selle küsimusega hakati tegelema alles siis, kui nähti, et on võimalik kasu lõigata.

«Loomulikult,» ei vaidle Ploom vastu, «saada tagasi oma raha on just see, millest TKP hoiustajad on kogu aeg unistanud.» Varem reaalset raha ei olnud, nüüd, mil 90 miljoni krooni laekumine erastamisagentuurile on üsna tõenäoline, küsib Hansa Kindlustus: «Kas see peaks ikka minema kitsale seltskonnale, kes Õligrupi taga või ehk hoopis TKP-le?»

Esoili erastamist Hansa Kindlustuse esindajad oma hagiga peatada ei taha ja nad tunnustavad ka Eesti kaubandus-tööstuskoja vahekohtu otsust, mis mõistis Õligrupile Esoililt välja ca 70 ja Eesti Kütuselt ca 20 miljonit krooni.

Kuna EEA võttis need kohustused enda kanda, siis teevad Heta vandeadvokaadid ettepaneku: seni, kuni on segane, kellele tuleks raha maksta, peaks see deponeeritama arbitraazhikohtu arvele, kelle otsust EEA peab täitma.

Vahekohtu otsust peavad Heta advokaadid vääramatuks... «Ainult et pärast seda tõusid inimesed põlvili ja nõudsid oma õigust Hansa Kindlustuse abil,» soovitab Hallmägi EEA-l oodata Tartu linnakohtu otsust.

Praegu kehtib Tartu linnakohtu otsus, mis keelab AA-Õligrupil Eesti Kütuse nõudega kõik tehingud.

Kas Hansa Kindlustuse hagi mõjutab mingil viisil EEA otsuseid, pole selge. Teada on, et Esoili erastamislepingu sõlmimine Coastal Baltica Holdinguga on lõppfaasis.

EEA nõukogu esimehe Andres Lipstoki sõnul on AA-Õligrupp, Coastal Baltica Holding ja agentuur leidnud konsensuse ja mingeid juriidilisi takistusi ei ole. EEA-l on teatud kohustused Õligrupi ees, lisab Lipstiok.

EEA peadirektor Väino Sarnet on lakooniline: «Ega ei taha väga anda kommentaari juriidilistes küsimustes. Kuna alati ei ole võimalik argumente täielikult esitada, siis nende osaline esitamine on juba vale.» Sarnet lisab, et kokkuleppe AA-Õligrupiga kirjutatakse alla lähiajal.

Tähelepanuväärne on, et Eesti kaubandus-tööstuskoja vahekohus jõudis paari kuuga selgusele ja mõistis Esoililt ja Eesti Kütuselt AA-Õligrupi kasuks 90 miljonit krooni.

Küsimus, kui kaua aega võtab otsuse tegemine Tartu linnakohtul, ajas Tartu linnakohtu kohtuniku Madis Kägu suisa närvi: «Ma ei saa vastata. Ma olen puhkusel, meil käib remont, on tuhat takistust. Meil on kaheksa kohtunikku, ma peaksin püsti tõusma ja hakkama põhjalikult uurima, kes sellega üldse tegeleb.»

Õligruppi esindav vandeadvokaat Viktor Kaasik aga ei pea Tartu linnakohtu otsust üldse märkimisväärseks küsimuseks. Vahekohtu otsus, mis mõistis Õligrupile Esoililt 70 miljonit ja Eesti Kütuselt 20 miljonit krooni, on lõplik ning see, mis toimub Tartu linnakohtus, Kaasikut ei huvita.

Hansa Kindlustuse protest on sündmustest lihtsalt maha jäänud, väidab Kaasik. Kõigepealt oleks tulnud võidelda pankrotimenetluse käigus ja reaalne võimalus Õligrupi nõuet Eesti Kütuse vastu vaidlustada oli neil veel ka enne Eesti kaubandus-tööstuskoja vahekohtu otsust. Nüüd ei saa enam ükski kohtuotsus vahekohtu otsust muuta, kinnitab Kaasik.

Seda tulihingelisemalt võitlevad TKP võlausaldajate õiguste eest Hansa Kindlustuse volitatud esindajad.

Ei saa öelda, et põhjust poleks. Kui pärast AA-Õligrupi ja TKP vahelist tehingut jäid panga nõuded ja kohustused veel enam vähem tasakaalu, siis nüüdseks on võlausaldajate väljavaated tuhmistunud.

TKP-l on tänasel päeval võlgnike vastu nõudeid 42 miljoni ning kohustusi võlausaldajate ees 57 miljoni krooni väärtuses.

1995. a mais, kui lõppes pankrotimenetlus, katsid TKP kohustised kreeditoride nõudeid enam kui 100protsendiliselt.

Kas on ka lootust, et tänini TKPs pettunud hoiustajad veel oma raha näevad, sõltub EEAst.

«Kui raha deponeeritakse, pannakse nagu banaan puu otsa, et kes kõrgemale hüppab, see saab, siis on küll tõenäosus. Aga kui ta enne söödetakse kellelegi teisele ja siis näidatakse, et sealt võtke, siis pole enam mingit võimalust,» hindab Hallmägi oma shansse.