13. august 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

Pankrotistunud Võhma lihakombinaadi pankrotitoimkond ei ole seni saanud vastust, kas riik soostub kompenseerima ettevõtte töötajatale töötasu 2,3 miljoni krooni ulatuses.

Lihakombinaadi pankrotihaldur Arno Mägi esitas rahandusministeeriumile taotluse maksta ettevõtte töötajatele välja 2,3 miljonit krooni saamata jäänud palga ja koondamistasu eest 18. juulil. Mägi lisas, et muretsemiseks pole põhjust, kuna seadus garanteerib töötajatele tasu kompenseerimise. BNS

Kaks Eesti väikepanka -- Tallinna Äripank ja Tööstuspank -- ei avalikusta viimaseid majandusnäitajaid ning jätavad kliendid teadmatusse panga olukorra kohta.

Pangaliidu tegevdirektor Viktor Hütt ütles, et kommertspankadel pole kasulik andmeid ajakirjandusele pidevalt esitada. «See on inimlik trend,» ütles ta.

Hüti sõnul esitavad kommertspangad Eesti Pangale andmeid õigel ajal ja pankadel on võimalus taktikamänguks. Pangad loodavad, et kui Eesti Pank kommertspankade andmed 20. kuupäeval ajakirjandusele esitab, on pankade olukord juba parem, selgitas ta. BNS

Riigiettevõte Tallinna Sadam võtab täna kasutusele Muuga sadama vastvalminud seitsmenda kai.

Tallinna Sadama teatel on seitsmenda kai valmimisega lõppenud 1981. aastal alustatud Muuga sadama väljaehitamise esimene ehitusjärk. Valminud kai kaudu hakkab naftat transportima AS Termoil. BNS

Vineeri- ja mööblitootja ASi Marlekor nõukogu arutab tänasel koosolekul ettevõtte arengukava ja otsustab võimaliku väärtpaberiemissiooni küsimused, ütles nõukogu esimees Ülo Pärnits.

Pärnits märkis, et Marlekor ei ole veel otsustanud, kas emiteerib käibevahendite hankimiseks võlakirju, müüb aktsiaid või võtab pangalaenu. Pärnits tõdes varasemas usutluses, et piisavate käibevahendite puudumine on Marlekoris suur probleem. BNS

Venemaa kehtestatud raudteetransiidi soodustuste kaotamise või nende taastamise kohta pole majandusministeeriumil ega RE Eesti Raudtee haldusnõukogul mingit ametlikku teavet.

Eesti Raudtee haldusnõukogu esimees Mati Prints ütles eile, et kogu info soodustuste kaotamisest on vaid juttude tasemel ekspediitoritega.

BNSi käsutuses on ametlik dokument, milles Venemaa teede- ja sideministeeriumi alluvuses olev valuutatariifide komitee teatab oma otsusest, et alates 1. septembrist ei kehti enam Eesti ja Läti sadamate kaudu transporditavatele kaupadele raudteeveo soodustariifid. Üle 90 protsendi Eestit läbivast transiidist kasutab raudteed kui kõige odavamat veomoodust. BNS

Rahandusminister Mart Opmann kohtus teisipäeval maailmapanga esindajatega eesotsas panga IV Euroopa ja Aasia osakonna juhataja Basil Kavalskyga.

Rahandusministeeriumi välisabi ja -laenude osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et Kavalsky soovi kohaselt oli kohtumise päevakorras ülevaade Eesti majanduslikust olukorrast ning paarist konkreetsest laenuprojektist. Daltoni sõnul vaatasid kohtumisel osalejad läbi maailmapanga missiooni aruande Tartu keskküttesüsteemi rekonstrueerimisprojekti rakendamise kontrolli kohta. Missioon leidis aruandes, et Tartu linna süüdistused projekti korrumpeerumise ja ebaprofessionaalsuse kohta ei leidnud kontrollimisel tõendamist, selgitas Dalton. Maailmapank on oma esindajate sõnul sellisest alusetutel süüdistustel põhinevast intsidendist shokeeritud, märkis Dalton. BNS

Ühinenud Meiereide juhatus hakkab 20. augusti koosolekul arutama juuli lõpus asutatud piimatööstuskontserni käivitamiskava.

Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe ütles, et kontsernis lähevad standardiseerimisele kõigi kolme piimakombinaadi raamatupidamised, et need oleks võrreldavad.

Vaadeldes toodete omahindu, on metoodikad kolmes piimakombinaadis väga erinevad, mistõttu ei ole tulemused võrreldavad, selgitas Pärgmäe.

Samas saab kontoplaanide standardiseerimist paraku rakendada alates 1. jaanuarist, kuna ühe kontoplaaniga saab töötada terve aasta, märkis ta. BNS

Eesti maarahva erakonna fraktsioon esitas valitsusele kinnisomandi üleandmise ja kitsendamise seaduse eelnõu, milles tegi ettepaneku piirata maa omandamist linnades-asulates 10 hektariga, metsamaa ostu 100 ja põllumajandusliku maa omandamist 500 hektariga.

«Tegemist on mõnevõrra pretsedenditu juhtumiga,» teavitas justiitsminister Paul Varul valitsuse eitava seisukoha andmisest EME ettepanekule.

Varuli sõnul on küll teatavad piirangud maa erastamisel, kuid valitsus ei pea nende kehtestamist vajalikuks juhul, kui füüsiline või juriidiline isik soovib maad osta. «Kui pidadagi vajalikuks piiramist, oleks tulnud teha olemasolevasse seadusesse parandused, aga mitte esitada seaduse uut teksti, kus 90% langeb kokku kehtiva seadusega,» lisas justiitsminister.

Juriidilistele isikutele, välismaalastele ja välisriikidele kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse võttis riigikogu vastu kevadel. Selle menetlemine tekitas riigikogu liikmete seas palju vaidlusi.

«Kui seadus sai vastu võetud, esitas EME korraga sama seaduse, praktiliselt samas redaktsioonis, parandused on ainult nendes kohtades, kus nende ettepanekud ei läinud läbi,» märkis Varul. ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum