• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hädaabi Itaalia ja Prantsuse panganduses

    30. juulil kiitsid Banco di Napoli aktsionärid heaks panga päästeplaani. Mullu teatas pank 3,2 triljoni liiri (2 miljardi dollari) suurusest kahjumist, mis on suurim kogu Itaalia panganduse ajaloos. Halbade laenudena kanti maha 3 triljonit liiri. Plaani järgi teeb Itaalia valitsus pangale 2,3 triljoni liirise rahasüsti, 10 triljoni liiri ulatuses halbu laene koondatakse eraldi «halba» panka. Osa endistest juhtidest võidakse pangale tekitatud kahju eest kohtusse anda.
    Kõiges selles on Banco di Napoli sarnane Crédit Lyonnais'ga. Prantsuse valitsuse poolt mullu koostatud plaani kohaselt eraldati panga bilansist 135 miljardi frangi (27 miljardi dollari) eest halbu laene eraldi üksusesse. Euroopa komisjon nõustus 45 miljardi frangi eraldamisega panga päästmiseks.
    Itaalia plaanis on aga üks erinevus. Itaalia võimud on lubanud Banco di Napoli aasta lõpuks erastada. Crédit Lyonnais jääb esialgu riigi omandusse.
    Ehkki Crédit Lyonnais teenis mullu väikese kasumi, 13 miljonit franki, probleemid jätkuvad. Osaliselt tingib selle tihe konkurents ning vähene nõudlus krediidi järele. Hädadele lisaks möllas pangas aasta algul tulekahju.
    Sõrmi on kõrvetanud ka mullune päästeplaan, mille ühe osana pidi pank halbade varade väljaostmiseks riigile soodusintressiga laenama 135 miljardit franki. Varade müük kulgeb oodatust aeglasemalt. 1996. a kogukahjumiks võib kujuneda 1 miljard franki.
    Vähikäigu peatamiseks tuleb valitsusel korrigeerida päästeplaani tingimusi, suurendades näiteks intressi, mida riik pangale laenu eest maksab, või võttes laenu üldse panga bilansist ära.
    Läinud nädalal teatas rahandusminister Jean Arthuis, et endised panga tegevjuhid tuuakse kohtu ette. Ajalehed kommenteerisid sammu kui maksumaksjate ettevalmistamist järjekordseks rahasüstiks. Hinnagute kohaselt tuleb maksumaksjatel välja panna 100 miljardit franki.
    Arthuisi samm viis frangi kursi alla, kuna arvati, et see võib mustata Prantsuse keskpanga praegust juhti Jean-Claude Trichet.
    Pankade saatused on veel selgumata. Selge on aga see, et panganduskoshmaarid jäävad seljataha alles siis, kui valitsused oma käed pankadest ükskord lõplikult puhtaks pesevad. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996-REUTER
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tehnoloogiasektor vedas USA börsi rohelisse
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.